Jõgeva lähistel elavad head tuttavad Liivar Põldkivi ja Mihkel Kajanus lõid vähem kui kuu aega tagasi ettevõtte, mis tegeleb puupakkudest platside, teede ning disainmööbli valmistamisega.
Üle kümne aasta Soomes maastikuehitusega tegelenud Liivar Põldkivil sai tänavu kahe riigi vahel pendeldamisest villand ning tal tekkis mõte hakata sama erialaga kodumaal leiba teenima. Siiski ei olnud mehe sooviks asuda mõnesse haljastuse või maastikuehituse firmasse tööle, vaid ta tahtis teha ise midagi hoopis eripalgelist. Tal oli pikalt meeles mõlkunud idee kasutada aedade kujundamisel puitu, kuid teostuseni polnud see seni jõudnud.
Ligi kuu aega tagasi sattus ta oma mõttest rääkima peretuttavale Mihkel Kajanusele, kes õpib praegu Luua metsanduskoolis maastikuehitust. Ideest teostuseni jõudsid 35aastane Liivar ja 18aastane Mihkel kõigest nädalaga. “Nädala algul panime mõtted paika ning nädala lõpus oli meil üks plats siin koduaias valmis,” viitas Mihkel oma aias asuvale paari ruutmeetri suurusele mänguväljaku alusele, mis on tehtud 15 sentimeetri pikkustest kuuse- ja lehisepakkudest.
Prooviplats poole päevaga
Praegu ongi Liivari ja Mihkli peamiseks ideeks hakata kujundama aiaplatse ning jalgteid puupakkudest. “Seda toodet nimetame “pakukeseks”, kuid see pole kindlasti ainus toode, millega Puuvisioon tegelema hakkab,” märkis Liivar.
Pakkudest tee või platsi tegemine nõuab loovust ja head silma, kuid selle valmistamine Puuvisiooni meistrite kätes ülearu palju aega ei võta. Viie ruutmeetri suuruse prooviplatsi tegid Liivar ja Mihkel valmis poole päevaga. “Koorisime pinnase kuni savini välja, põhja läks killustik, siis liivapadi, siis puupakud ning siis täitsime vuugid uuesti killustikuga. Pakud on eelnevalt puidukaitsevahendiga immutatud ning teepõhja ja pakud ise tampisime vibroplaadiga kinni,” kirjeldasid mehed.
Materjalidest eelistavad nad eelkõige lehist. “Eks muidugi tamm oleks ilmselt igavene materjal, kuid tammest valmistades läheks toode liiga kalliks,” nentis Mihkel. Seetõttu valmistavad nad “pakukesi” peamiselt lehisest, mis on samuti väga vastupidav, kuid tammega võrreldes oluliselt odavam.
Seni pole Liivar ega Mihkel leidnud Eestis ühtegi ettevõtet, kes maastiku kujundamisel puitu sel moel kasutaks. Samuti on Puuvisiooni meestele silma jäänud, et Eestis eelistatakse aia ja maastiku kujundamisel pigem kivi.
“Kui talus on palkhooned, siis mõjuvad kiviplats või jalgteed seal kuidagi võõrkehana. Puidust plats oleks sellisel juhul oluliselt kaunim. Kuna me ei pane maha õhukesi puitseibe, vaid 15 sentimeetri pikkusi pakke, siis kannatab selle peal ka autoga sõita,” kinnitasid nad.
Lehis kestab paarkümmend aastat
Puidu puuduseks kivi ees on paraku asjaolu, et see kipub aastatega lagunema. “Enne, kui ma üldse seda ideed teostama hakkasin, uurisin asja maaülikoolist ning Mihkel rääkis oma koolis metsandusspetsialistiga, et kaua üldse puit sedasi maa sees vastu peab. Tuli välja, et kindlaid andmed erineva puidu lagunemise kohta üldse puuduvad,” rääkis Liivar. Mihkel täiendas, et Luua kooli metsandusspetsialisti sõnutsi kestab töötlemata lehis pinnases vähemalt kakskümmend aastat. Immutatult peaks aga puit hinnanguliselt kaks korda kauem vastu pidama.
Et saada lehise säilivuse kohta suuremat selgust, kavatseb Mihkel oma koduaeda veel mitu prooviplatsi rajada, kus pakud paigutatakse erinevatesse tingimustesse. “Selle tulemust nüüd aastaga kindlasti teada ei saa, aga pikema aja jooksul võib juba mingeid järeldusi tegema hakata,” märkisid mehed. Kui asjasse tõsisemalt süüvida, saaks selle katse põhjal teha korraliku teadustöö, mida praegu kutsekoolis õppiv Mihkel ka ei välistanud.
Kuna Liivar ja Mihkel räägivad juba praegu katseplatsidest ja mitmeid aastaid kestvast uurimistööst, võib sellest järeldada, et meestel on oma ettevõtte loomisega tõsi taga ning vähemalt hetkel soovivad nad sellesse võimalikult palju panustada. Praegu tutvustavad nad oma tegevust läbi Facebook’i sotsiaalvõrgustiku. Paralleelselt tegeldakse ka Puuvisiooni nimelise osaühingu ja kodulehe loomisega. “Oleksin juba varem saanud sellega tegelema hakata, aga pidin veel korra Soomes käima ning seetõttu jäi asi veidi toppama,” tunnistas Liivar. Siiski märkis ta, et lisaks kodulehele, hakkavad nad oma ettevõtte toodangut tuvustamas käima suurematel laatadel. “Teeme aluste peale näidised laatadel näitamiseks,” lisas ta.
Liivar ei karda, et pakkudest teede ja platside ehitamise idee talt üle lüüakse. “Mul on hea meel, kui saame inimestele häid ideid anda. Selge on see, et sageli jääb isetegemine väheste oskuste ning ajapuuduse taha pidama. Kui tahta korralikku materjali ja tööd, tasub igal juhul meid appi kutsuda,” kinnitasid nad.
Osa tulust heategevuseks
Kuigi praegu tegeletakse peamiselt pakkudest platside ja teede ehitamisega, on Puuvisioonil plaanis ka tootma hakata disainmööblit. Näiteks on ühe juba valminud riidenagi, mis passib kenasti just talumajja või sauna. “Kui on palkidest või laudadest tehtud saun, siis oleks imelik sinna metallist või plastikust nagi seina panna. Seetõttu me tegimegi peenest kasetüvest nagi, kus oksad parajaks lõigatud, nii et riideid riputada saab,” kirjeldas Liivar.
Ideid tootearenduseks on meestel veel küllaga, kuid esialgu ei tahtnud nad kõike korraga välja käia. “Meil pole veel osaühingki loodud. Ajame need asjad kõigepealt korda ja siis hakkame edasi mõtlema,” lubasid nad.
Siiski on praeguseks meestel juba selge, et OÜ Puuvisiooni kasumist suunatakse mingi kindel osa heategevusse. “Meil on selge, mida me heategevuse korras toetama hakkame, kuid enne ei soovi sellest rääkida, kui lepingud tehtud,” ütlesid nad.
EILI ARULA
