Elame reformide ajastul. Meie riigis toimub pidevalt mingite struktuuride ümberkorraldamine. Näiteks võib tuua politsei- ja piirivalveameti või päästeameti. Pidev ümberkorraldamine võib küll luua mulje arengust, kuid tegelikult kaugeneb nii politseinik kui päästja iga korraga rahvast.Tulekahjud ja pätiteod toimuvad siiski ka ääremaadel, kus ametimeest näeb vaid puhkepäeval suvitamas.
Rahaga ei meelita
Ka haldusreformi on üritatud läbi viia juba paarkümmend aastat. Miks see siis seni õnnestunud pole? Siin on erinevalt riigistruktuuride ümberkorraldamisest ka rahval oma sõna öelda. Seda kas otse või läbi endi poolt valitud volikogu liikmete. Ega vallavolinikud ja vallajuhid pole rumalad, nad saavad ju aru, et midagi sisulist peale piiride kaardil teise kohta liigutamise ei toimu.
Nüüd on siis riik valinud uue taktika ja üritab omavalitsusi rahaga ära osta. Kahjuks on siinjuures mõeldud ainult ühekordset rahasüsti ühinemisel. Ükskõik, kui suur see ka on, kulub see peagi ära, aga omavalitsus peab ka edasi elama ja talle ette nähtud ülesandeid täitma.
Kvaliteet juba olemas
Hiljuti ilmus nii Postimehes kui Vooremaas riigihalduse ministri Arto Aasa artikkel “Vaatame piiridest kaugemale”. Minister püüab mitmesuguste argumentidega haldusreformi vajalikkust põhjendada. Enamik neist argumentidest aga Jõgeva linna jaoks ei kehti.
Reformiga peaks kaasnema laialdasem teenuste osutamine ja nende kvaliteedi tõus. Jõgeva linnas on kõik vajalikud teenused olemas. Arvan, et Jõgeva vallas ja Palamuse vallas samuti. Mis puutub kvaliteeti, siis see oleneb eelkõige siiski inimestest, kes neid teenuseid osutavad, mitte valla piiridest. Kõige tähtsam teenus, mis seoses meie rahvastiku vananemisega järjest suureneb, on sotsiaalteenus. Kogemusest ka väikese, alla 1000 elanikuga Laeva valla juhtimisel võin öelda, et vahel võib see olla väikevallas väga kõrgel tasemel. On seal ju täpselt teada, kellele on vaja uut kampsunit või kellele kahekordset lapsevoodit. Suuremas omavalitsuses ei pruugi igat abivajajat alati üleski leida.
Töö on vaja ära teha
Juhtimiskulud peaksid nagu vähenema. Tõepoolest, kui ühineb kolm omavalitsust, siis võib ju kaks pealikku erru saata. Ja see ongi kõik. Töö on vaja endiselt ära teha. Ülejäänud ametnikkond tuleb ju säilitada ning tõsta nende mobiilsuse taset. Egas ehitusinsener saa ehitusobjektiga tegeleda ilma seal kohal käimata või noorsootöötaja teha tööd noortega kohtumata. Ja vallavanem, kes oma valla igat teeotsa isiklikult ei tea, pole ka mingi vallavanem. Minister väidab, et ühinemisel tekib nii materiaalne kui ka intellektuaalne mastaabiefekt.Tõepoolest, nii see on. Samas on talle endale alluva ministeeriumi töötajad arvutuste ja graafikute abil tõestanud, et mastaabiefekti mõju on olemas, kui uues moodustunud omavalitsuses elab 5000-10 000 inimest. Sellest suurema elanike arvuga vallas väheneb selle mõju kasv oluliselt.
Ministri artikkel lõpeb selge ähvardusega omavalitsuste suunas: loobudes omaalgatuslikest ühinemistest, ei loobuta ainult kopsakast ühinemispreemiast, vaid ka võimalusest ise tuleviku omavalitsust kujundada. M.O.T.T.
Jõgevamaata ääremaaks
Kohalikke arenguid jälgides peaks meie kõigi mure olema, et säiliks Jõgevamaa. See tähendab, et meil ühinemistuhinas säiliks siiski kolm kuni neli enam-vähem võrdset omavalitsust. Sest kui kaob Jõgevamaa, oleme me ääremaa igal juhul, on meil siis omavalitsuses 10 000 või 20 000 inimest.
Hea meel oli lugeda maavanema artiklit haldusreformist 5. mai Vooremaast. Kuigi ta avaldas kartust, et lähitulevikus võib teenusepakkuja kontor asuda Tartus, võib artikli lõpust lugeda, et ta annab oma panuse kodumaakonna heaolu ja turvalisuse säilimiseks. Tema kui maavanema kohus ongi mitte kaasa minna Toompealt lähtuva populismiga ja hoolitseda selle eest, et teenusepakkujate kontorid asuksid Jõgevamaal. Nii peaks mõtlema ka iga rahvast hooliv omavalitsusjuht.
Edukad omavalitsused
Jõgeva linnavolikogu võttis vastu Jõgeva valla ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kolme omavalitsuse vahel. Jõgeva linn on omalt poolt teinud vallale ühinemisettepanekuid ka varem. Seni ei ole need vallale atraktiivsed tundunud. Hea, et vallavalitsus on jõudnud lõpuks positiivsele seisukohale liitumise osas, mida mina olen õigeks pidanud juba üle kümne aasta. Palamuse valla kaasamine on ehk pisut üllatav teades, et Palamuse ise on teinud ühinemisettepaneku hoopis Tartu suunas. Palamuse on edukas, hästi juhitud ja mitmekülgsete arenguvõimalustega vald. Kindlasti oleks edasiviiv koostööd teha.
Kui Jõgeva linna ja valla elaniku jaoks muutub ühinemisega kaunis vähe, siis Palamuse elaniku jaoks on see tõsine küsimus. Kas Jõgeva linn on Luua või Vaidavere elaniku jaoks oma keskus? Omavalitsus koosneb kahest sõnast: oma ja valitsus. Pean tähtsamaks just OMA. Loodan, et reformi käigus tekivad normaalse suurusega, juhitavad, edukad ja oma rahvast hoolivad OMAvalitsused, mitte populismist kantud riigi ripatsid.
AARE OLGO, Jõgeva linnapea
