Kolmapäeval kogunesid Jõgevamaa noorsootöötajad maavalitsusse, et arutleda, kuidas tulla toime väljakutsetega oma töös.
TLÜ haridusteaduste instituudi noorsootöö lektori Urmo Reitavi eestvedamisel tegid noorsootöötajaid läbi mitmeid mänge, et vaadata endasse ja mõista, missugused on tema kui noorsootöötaja väljakutsed. Kel oli avastamisrõõmu uuest meetodist, mida oma noortega kasutada, kel aga ahhaa-efekt ja äratundmine, et ollakse õigel teel. “Et väljakutsed on inimesel isiklikud, siis peab koolituse häälestus olema teine,” põhjendas Reitav mängulist õpetamist.
Vaadati endasse
Lektor selgitas, et väljakutsed töös on noorsootöötajale justkui ellujäämiskursus ja koosnevad tegelikult pisikestest argistest asjadest. Väljakutsete rännak algas lihtsa portree joonistamisega. Inimesed tavaliselt väga meelsasti joonistama ei kipu – ikka on tunne, et ei tule piisavalt hästi välja. Kui igaüks natuke teeb, siis saab sellest asja. Nii liikuski kümmekond paberit käest kätte ning iga osaleja näopilt hakkas ilmet võtma. Iga uus autor sai täiendada joonistust kas nina, silmade, suu, kõrvade või juustega. Lõpuks tuli ka pildil oleva noorsootöötajaga tuttavaks saada, uurida, millal on ta sünnipäev, millist kingitust ta soovib ja millest unistab. Kes unistab noortekeskuses õnnelikest lastest, kes perega reisimisest, puhkusest ning heast tööst. See oli vaade enda sisse, kuidas noorsootöötaja seisab silmitsi sellega, et tahab ühtaegu olla hea eeskuju noortele, teha nende tuju rõõmsaks, samas olla olemas oma pere jaoks, avastada maailma ning tunda, et see panus, mis ta oma tööga annab, on piisav.
“Liigume pidevalt, aga kiiruse ja tee peab ise valima. Võtta aeg maha ja mõelda on üks väljakutse. Kõigega ei pea kaasa minema, vaid vaatama, kuhu ise minna tahad,” sõnas Reitav.
Ootusärev aeg
Seejärel valisid noorsootöötajad koolitaja välja laotud kaartidest need pildid, mis neid kõige enam kõnetasid. Piltide järgi jutustades rääkisid noorsootöötajad oma põhilistest väljakutsetest. Palamuse valla noorsootöötaja Ellen Kliiman sõnas, et praegu on noorsootöös segased ajad. Ees ootavad suured reformid ning veel ei ole teada, mis edasi saab. Praegu on pilk ootusärevalt tulevikku suunatud.
Jõgeva linna noortekeskuse töötaja Marju Saviauk on lootusrikas, et uuendus ei ole alati koll kapis, vaid võib hoopis midagi toredat kaasa tuua.
Koolitusel osalejad on aga seda meelt, et nii tulevikus kui praegu on noorsootöös põhiline väljakutse koostöö nii noorte kui ka lapsevanematega. Eriti veel siis, kui kõik lapsed on nii erinevad. “Selleks, et neid aidata ja mõista, tuleb olla musketär – peab võitlema, aitama ja appi tulema,” sõnas Kuremaa noorsootöötaja Triinu Palmiste.
Raja vabaajakeskuse juhataja Valentina Jazõkova tõi välja, et noorsootöös on alati avatud uks ning väljapääs igast olukorrast. Raja noortekeskuse töötaja Diana Kononova rääkis, et tema väljakutse on aidata noorel oma unistused leida. “Tahan jagada neile valgust ja soojust, et noortel oleks hea enesetunne,” märkis ta. “Lapsed võtavad stressi maha,” lausus Valentina Jazõkova. Koolitaja Urmo Reitav tõi välja, et tema tunneb väljakutsena noorte hääle kõlama panemist. Noored teevad küll häält, kuid see ei kosta alati täiskasvanute kõrvu. “Hääletoru peab olema valjem ja kogu aega tuleb rääkida,” rääkis Reitav.
Tohutult võimalusi
Koolitusel osalenud noorsootöötajad tunnevad ühe põhilise ülesandena piisava info jagamist õigel ajal. “See on väljakutse, kuidas noored infotulvas ellu jääksid ja oma tee leiaksid,” ütles Põltsamaa noorsootöötaja Merle Vaht. Valentina Jazõkova sõnas, et arvuti- ja nutisõltuvus on noorte seas laiem probleem. “Nad saavad sealt liiga palju negatiivset informatsiooni,” leidis naine. Valentina lisas, et tema soovib, et noorel oleks vaba aega, mil ta saab tõesti elada, nagu tahab.
Koolitaja Urmo Reitav nentis, et noorte vaba aeg on üks põhilisi väljakutseid. Sageli on noortel lisaks koolile mitmed huviringid, tehakse muusikat ja sporti ning osaletakse mõnes noorteühenduse töös. “Huvialaga tegelemine nõuab noorelt saavutust ja tulemust. Paneme neile nii suure pinge peale ja rebime oma lapsed teadlikult lõhki,” tõdes Reitav ja lisas, et laste tööpäev on vahel palju pikem kui nende vanematel. “Siis ongi nutitelefon tema ainus võimalus sõpradega suhelda,” sõnas koolitaja. Nuti ja arvuti ei ole Reitavi sõnul üldse negatiivne, kui nendega oskuslikult tegutseda. Näiteks oma kogemuste põhjal tõi ta välja, et nii mõnedki noored ei tea, kuidas ID-kaarti kasutada ning digiallkirja anda.
Tuleb leida noori
Laiuse noorsootöötaja Kadri Allas rääkis, et tema näeb oma töös väljakutsena osalevate noorte arvu pidevat muutumist. Vahel on noori paarkümmend, teinekord vaid paar. “Kui osalejate arv on teada, siis on lihtsam ka tegevusi planeerida,” märkis ta. Noorte vastutustunnet saab aga järjekindlat kasvatada. Samasugust olukorda on tulnud ette teistelgi noorsootöötajatel. Urmo Reitav selgitas, et iga tegevuse juures on oluline kontakt noortega. Kui seda ei ole, siis häälestust ei ole ning lihtsalt tehakse asju asjade pärast.
Noorte leidmisele ning heade suhete loomisele saab kaasa aidata terve kogukond. “Need on meie noored ja me saame neid aidata, kui kogukond vastutuse võtab,” sõnas Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen. Väljakutsete jäämäe ületamiseks tuleb noorsootöötajal, noortel ja kohalikel inimestel paika seada oma põhiväärtused ning siis on ka koostöö ühiste eesmärkide nimel sujuvam.
MARGE TASUR
