Tänavu Mustvee linna aasta emaks valitud kolme poja ema Ljudmilla Smirnova ei oska seletada, kuidas ta nii paljude asjadega hakkama saab, aga oma aega oskab ta küll hästi planeerida.
Iluteenindajana töötav Ljudmilla räägib, et kaalub kõike hoolega. “Hommikul mõtlen kõigepealt, mis päev on ja mida on vaja teha. Kui plaanida, saab kõigega hakkama,” teab ta.
Naisel polnud varem ka kalendermärkmikku kotis, nüüd juba on. Ilmselt ei mahu kõik enam pähe, ütleb ta selle kohta ise.
Mustvee linna tänavuseks aasta emaks valimise uudist kuulis ta n-ö linna pealt. “Minu reaktsioon oli, et kui vaja, siis vaja. Küllap minu sees oli ka küsimus, miks just mina, aga olen niisugune inimene, kes iseendaga rääkida oskab. Oskan end rahustada, aga samas suunata välja ütlema teinekord ka väga raskeid asju.”
Tiitel tuli üllatusena
Kodustele naine esialgu midagi ei iitsatanud. “Vanem poeg sai Facebook’ist teada,” tunnistab ema. “Mulle ei meeldi uhkeldada. Kui näevad, siis näevad. ” Tema kinnitusel tuli kodulinna aasta ema tiitel talle tõelise üllatusena.
“Ainult abikaasa ütles naljaga pooleks, et miks Mustvee linna lehes temast nii vähe on kirjutatud. Seal oli ainult kirjas, et olen üle 20 aasta abielus olnud,” märgib naine.
Smirnovide pere emadepäev on pidulik. “Kui varem olid alati kõik lapsed kodus, siis nüüd enam nii ei ole. Vanemal pojal on juba eriala omandatud, ta käib tööl ja tal on suured plaanid. Keskmine poeg on 13 aastane, tema õpib Mustvees, ning kõige noorem poeg käib veel Mustvee lasteaias. Kaarte joonistatakse mulle alati, aitäh koolile ja lasteaiale, et nad tegelevad lastega,” on ema rõõmus.
Ljudmilla Smirnova abikaasa on ehitaja ja töötab praegu Soomes. “Mees on terve elu ehitanud. Kui me abiellusime, oli ta juba ehitaja. 25 aastat on ta ehitanud, vahepeal oli Eestis tööl, nüüd jälle põhjanaabrite juures.”
Ljudmilla räägib, et kõige hullem aeg oli siis, kui ta mees töötas Põhja-Norras, n-ö jõuluvana juures. Ta tõi koju foto koos jõuluvanaga, lapsed olid rõõmsad.
Vastuvõtule kahe pojaga
Seekord abikaasa emadepäevaks koju tulla ei saa. “Ma olen sellega juba harjunud, tema graafik käib nii, et kümme päeva tööl ja viis vaba. Mulle selline asjade käik meeldib. Ma saan hakkama, olen juba harjunud,” rõhutab naine. Nii tuleb tal ka Puurmani maakonna aasta ema nominentide vastuvõtule minna koos kahe pojaga.
“Mulle meeldib Mustvees. Olen siin sündinud ja 45 aastat elanud. Ma ei taha kuhugi minna, mulle meeldib siinne õhk.” Kui ta Tallinnas venna perel külas käib, on tal oma padi kaasas. “Nad muidugi naeravad, aga mina ei saa muidu isegi magada.”
Kohtades, kus pereisa töötab, pere puhkamas ei käi. “Puhata on vaja. Möödunud aastal näiteks käisime perega Türgis. Oleme käinud Värska ja Toila spaas.”
Smirnovide pere kõige vanem poeg õppis Luua metsanduskoolis palkmajade ehitamist. Nüüd ta juba töötab. Poeg pani end mitmes valdkonnas proovile, käis kalurina mõnda aega järvel ja leidis, et see töö pole tema jaoks. Siis töötas turvafirmas, seejärel oli ehitaja. “Isa võttis teda sageli ehitusele kaasa, jõudu tal oli ja tööd ta tundis. Ta ei karda tööd. Alles seejärel asus ta palkmajaehitust õppima. Ja see töö pakub talle palju ning meeldib talle.”
Töökas pere toetab
Ljudmilla Smirnova ütles, et Mustvee lapsed on töökad ja aitavad väga palju vanemaid. Neil on kodus kohustused. Ja nad saavad väga paljude asjadega ilusasti hakkama. “Linnalastel on väga palju võimalusi, meie lastel neid nii palju pole. Me peame saatma oma lapsed enamasti kaugele kooli ja muretsema neile ka elamiskoha. Meie lapsed peavad õppima.”
Ljudmilla isa oli viisteist aastat halvatud voodihaige. Perekond ei viinud teda haiglasse, nad hooldasid isa kodus. Inimesed, kes seda kõike teadsid, küsisid, kuidas ta hakkama saab.“Mu pereliikmed aitasid mind väga palju,” tunnistab naine.
“Lapsed räägivad mulle, mis nendega toimub. Olen neile ka sõber. See rõõmustab mind,” lisab naine.
Eesti keele sai suhu lapsepõlves
Ta märgib, et tema vanem poeg räägib väga hästi eesti keelt, samuti inglise keelt. Kord, kui naine oli pojaga Tartus arsti juures, küsis tohter, et millised hinded tal on. Poiss vastas, et vene keeles sai “kolme”. Doktor oli väga üllatunud. Poeg vastas, et neil on koolis väga range õpetaja. Vanem poeg oli sageli kooliajal suviti teise vanaema juures Haapsalus, seal suhtles ta ainult eestlastega. Küllap siis sealt ka hea keeleoskus. Ljudmilla Smirnova ütleb, et temagi omandas eesti keele lapsepõlves. “Mul olid väga head naabrinaised, nemad rääkisid minuga ainult eesti keeles. Sain nendest väga hästi aru. Koolis õpetatakse venekeelsest kodust pärit lastele eesti keelt tegelikult vähe. Võiks rohkem õpetada,” tunnistab ta.
Smirnovide keskmine poeg on väga tugev reaalainetes. “Matemaatikat jagab ta pea väga hästi,” on ema uhke.
Lasteaiapoiss saab varsti nelja aastaseks, tema on kõige kangema iseloomuga mees. “Nende vahe on pea kõikidel kümme aastat. Mul oli esimese lapsega väga raske, aga aitäh naabritädidele ja -lastele, nemad said minu lapsega palju mängida. Teine ja kolmas poiss aga hoiavad end ise. Pean ainult ütlema, kui kauaks ma ära jään, ja nad saavad kahekesi väga hästi hakkama.”
20 aastat töötanu on konkurent
Ljudmilla Smirnova on Mustvees tegutseva ilustuudio Stjanna omanik. See on avatud olnud kolm aastat ja seal saab valida teenuseid püsimeigist kuni hambavalgenduseni. Teenuste hulgas on iluteenindusse tulnud palju täiesti uusi asju. Kliente praegu jätkub. “Töötan koos naistega, kellega aastal 1988 koos alustasime. Kogemus loeb. Meil on oma püsikliendid. Enamasti Mustvee ja ümbruskonna naised. Näiteks üks naine käib ka Viimsi vallast. “Tal on Avinurmes maakodu. Kui ta kohale jõuab, siis tuleb ta alati meie juurde. Aga on ka suvitajaid Tallinnast ja mujaltki. Suvel on seetõttu tööd väga palju. Mõni klient küsib ka, et kas meil tulevad puhkused. No ei tule suvel, ikka talvel.”
Koolide lõpetamise aegu on Ljudmilla salongis töötavatel naistel käed tööd täis. Ikka tellitakse soenguid, üks uhkem kui teine. Põhiliselt on väga raske aeg just põhikooli lõpuaktuste ajal. “Nad tahavad seda, mida abiturient enam ei taha. Üks tüdruk tuli proovisoengut tegema. Küsisin, et millist soengut ta tahaks. Too tüdruk näitas mulle kõigepealt oma kleiti ja palus mul mõelda, milline soeng selle juurde sobiks.”
Mis puudutab konkurentsi, siis ütles üks vana meister Ljudmillale, et kui siin avatakse salong, siis see pole sinu konkurent. Kui ta töötab selles ametis kakskümmend aastat, alles siis on ta sinu konkurent. “Noored tahavad kõike ruttu, otsekohe. Aga nii ei saa. Peab olema püsiklientuur. Aga see tuleb alles pikkade aastatega,” teab ta nüüd.
Ljudmilla Smirnova on 2015. aastast Mustvee linnavolikogu liige. “Volikogu arvestab liikmetega ja me saame hästi hakkama. Aitäh inimliku suhtumise eest. Aeg-ajalt tuleb mul volikogus istuda koos väikese pojaga. Nad on temaga harjunud, ta on rahulik laps.”
Naisele meenub oma lapsepõlvest pidevalt emaga tööl kaasas käimine. Nimelt töötas Ljudmilla ema Marati Mustvee tsehhis raamatupidajana. Hommikul läks ta emaga kaasa ja kui tööpäeva lõpus oli aeg Mustveesse mineva bussi peale minna, ilmus tütar ema juurde. “Käisin kogu tsehhi läbi, kõik tädid olid mulle tuttavad. Nad rääkisid ja mängisid minuga, tegid mu nukkudele riideid. Siiani mäletan neid lahkeid naisi. Neist osa töötab praegu firmas Mustvee Õmblus. Olen seal käinud mitu korda, lihtsalt niisama neid vaatamas ja ka oma naabrinaise Nataša juures. Lõhn on seal sama, masinaõli ja riidekanga lõhnade segu.”
Õmmelda Ljudmilla oskab, ka tema poisid oskavad elementaarsete asjadega hakkama saada. “Ükskord tõi vanem poeg oma töökombinesooni koju, et ema, natuke on vaja parandada, ma küll ise veidi õmblesin… Hästi oli tehtud. Kes tahab, see oskab.”
Kõige raskem on üksi olla
Ljudmilla Smirnova ütleb, et tal pole üksi naisterahvana nelja mehega majas raske olla. “Üksi on ikka väga raske olla, kui üldse kedagi ei ole. Kui mees on tööl, vanem poeg ka, keskmine koolis ja noorim lasteaias, siis ma ei taha üksi kodus olla. Ma mõtlen nendele, kes on terve elu üksi. Ma ei tahaks üldse nende nahas olla, hirmus on isegi mõelda sellest.”
Mõnikord saab ta oma meespere peale ka natuke kurjaks, aga siis palub abikaasa tal natuke vaiksemalt võtta, ja kõik läheb kohe mööda.
Maavanema vastuvõtule minekuks on tal juba kleit valmis pandud. “Lapsepõlves olin ma ka poisstüdruk, ema ütles alati, et Ljuda, sa oled ju tüdruk, mitte poiss.”
Ljudmilla Smirnova elukäik
*Sündinud 1971. aasta 24. septembril Mustvees
*Õppis Mustvee 2. keskkoolis
*Omandas iluteenindaja elukutse 1988-1989
*Peipsi gümnaasiumi hoolekogu esimees seitse aastat
*Mustvee lasteaia hoolekogu liige
*Korteriühistu Pihkva 107a esimees kümme aastat
*Linnavalitsuse liige 2015
*Volikogu liige alates 2015
*Peres kasvab kolm poega
*Abielus, tänavu tulemas hõbepulm
*Ilustuudio Stjanna omanik.
Ettevõtlik naine, kes julgeb katsetada kõike uut
Mustvee linnavolikogu liige Laidi Zalekešina peab Ljudmilla Smirnovat väga ettevõtlikuks naiseks, kes julgeb kõike uut katsetada. “Ta on lühikese ajaga oma firma nullist üles ehitanud. Kolme lapse kõrvalt pole seda lihtne teha.
Mul on väga hea meel, et Ljudmilla on praegu Mustvee linnavolikogu liige.”
