Üleriigiline talgupäev on küll täna, ent Jõgeval saavad nädala pärast teoks veel ühed talgud, kuhu on oodatud vanade puitmajade kordategemisest huvitatud inimesed. Talgulised hakkavad nimelt spetsialistide juhendamisel restaureerima raudteejaama vana pagasikuuri ja saavad kuulata teemakohaseid loenguid.
Raudteejaama vana hoone ja Betti Alveri muuseumi vahel seisvale pagasikuurile talgukorras värskema ilme andmise idee sünni juures oli viis inimest: Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse Jõgevalt pärit juhataja Elo Lutsepp, Jõgeva abilinnapea Ants Prii, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ning Betti Alveri muuseumi juhataja ja varahoidja Toomas Muru ja Heli Järv.
“Me kõik oleme Jõgeval üles kasvanud ning meil kõigil on raudteejaama kui Jõgeva visiitkaardiga seoses palju häid mälestusi,” ütles Elo Lutsepp. “Jõgeva linn ongi ju alguse saanud sellest, et 1876. aastal rajati laiarööpmeline Tapa-Tartu raudtee ja üheks peatuseks sai Jõgeva. Tõsi, tollal kandis jaam küll mõisa järgi nime Laisholm. 20. sajandi algul hakkas tollane Jõgeva mõisa omanik krahv Ernst von Mannteuffel jaama ümber krunte välja rentima. Kõigepealt tekkis sinna alev, 1938. aastal sai see juba linnaks.”
Jaamas on Elo Lutsepa sõnul paljutki on ära tehtud ja edasi arendatud, ent sealsed vanimad säilinud ehitised — pagasiladu ja pritsikuur — on jäänud väga õnnetusse olukorda. Pärast Betti Alveri sünnimaja kordategemist on pagasiladu ja pritsikuur kujunenud sellele näotuks kontrastiks.
Eesti Raudtee kahe õnnetu hoone vastu huvi ei tunne, aga õnneks on linnaisadel tarkust olnud, et mitte anda luba nende mälestise (Betti Alveri sünnimaja on ajaloomälestisena arvel) kaitsevööndisse kuuluvate ehitiste lammutamiseks. Selle üle tasub tõesti rõõmus olla, sest Elo Lutsepa sõnul on üle Eesti on lagunemas või juba lammutatud terve hulk 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse raudteearhitektuuri näiteid.
Jaam kui visiitkaart
“Jõgevalt sõidab rongiga läbi palju inimesi, kellele Jõgevaga tutvumine piirdubki vaid raudteejaama ümbrusega, seepärast tasub pagasilao ja pritsikuuriga vaeva näha. Ja olgem ausad, ega Jõgeval midagi muud nii vana polegi eriti kõrvale panna,” ütles Elo Lutsepp. “Kui talgud korda lähevad, on Jõgeva linna tänavuseks sünnipäevaks üks hoone kenam.”
Nüüd siis korraldavadki vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus ja selle koostööpartner, OÜ Säästvad Ehituslahendused, Jõgeval 13.-15. maini puitfassaadide restaureerimist käsitleva infopäeva ja talgud. Harjutada saab nii sarikaotste ja räästakasti asendamist, profiiliga puitvoodrilt värvivõtmist, puiduparandusi, kittimist kui ka värvimist linaõlivärvidega. Kõik vana pagasikuuri puitfassaadi restaureerimistööd toimuvad meistri juhendamisel ja muinsuskaitseinspektori valvsa pilgu all. Ka Eesti Raudtee on pagasikuuri kallal toimetamiseks oma nõusoleku andnud.
Elo Lutsepa sõnul on esimesel päeval, reedel, appi oodatud eelkõige mehed, kellele puidutöö on rohkem jõukohane. Siis piisab neljast-viiest kätepaarist, laupäeval ja pühapäeval mahub aga hoone juurde toimetama suurem seltskond ning vana värvi mahavõtmine ja mõned teisedki tööd on jõukohased ka naistele.
“Talgute kordaminekule võib aga kaasa aidata ka hoopis remondimeestele-naistele süüa tuues. Selle peaks aga kindlasti enne meiega kokku leppima,” ütles Elo Lutsepp.
Talgutel osaleda soovijatel tulekski ühendust võtta kas Elo Lutsepaga (elo@evm.ee; 5344 47699 või Heli Järvega (heli.muuseum@gmail.com; 5558 1072). Registreerida on võimalik ka maa-arhitektuuri keskuse ajaveebis. Kui otsingumootorisse sisestada sõnaühend “Jõgeva vana maja päev”, siis avaneb ürituse tutvustus koos registreerimise lingiga. Igale päevale on vaja end eraldi registreerida, sest siis saavad korraldajad ettekujutuse, kui palju inimesi ühel või teisel päeval tulemas on.
Salapärased pakid
Lisaks talgutöö tegemisele kuulatakse aga tuleval nädalavahetusel teemakohaseid loenguid. Laupäeval kella 11-13 on kõik asjahuvilised oodatud Betti Alveri muuseumi, kus Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi räägib Jõgeva kandi ehituspärandist laiemalt ja kunstiajaloolane Leele Välja Eesti raudteearhitektuurist.
Järgmisel nädalavahetusel Jõgeval toimuv koolitus on osa projektist “Üle-eestilised restaureerimise koolitused”, mida rahastab kultuuriministeerium programmist “Muinsuskaitse arendustegevused”. Ettevõtmist toetavad ka OÜ Säästvad Ehituslahendused, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus, Jõgeva linn, AS Valmeco, OÜ Juta ja Kaido ja Ants Prii (eraisikuna).
Et pagasikuuri juures on tööd rohkem, kui ühe nädalavahetusega teha jõuab (sokkel vajab kohendamist ja puitkonstruktsioonid on kahjustatud), siis on koolituse vormis talgud plaanis korraldada ka augustis ja septembris.
Elo Lutsepp ütles, et tema Jõgeva jaamaga seotud lapsepõlvemälestuste juures on oluline roll just pagasilaol ja pritsikuuril: nende vahel olid pingid, millel istudes rongi sai oodatud. Kevadel olid pingid mattunud lõhnavatesse sirelitesse. Kui mõni nn pikamaarong saabus, olid pagasilao uksed lahti ja sealt tõsteti rongile mingeid salapäraseid pakke, ilmselt postipakke.
“Tuleval aastal tahame korda teha ka pritsikuuri: see on pagasilaost veelgi kehvemas seisus. Aga enne tuleb sellelegi ettevõtmisele toetajaid otsida,” ütles Elo Lutsepp.
PUITFASSAADIDE RESTAUREERIMISE INFOPÄEVAD JA TALGUD JÕGEVAL
13. mail kella 10-17 — sarikaotste proteesimine, räästakasti asendamine ja puiduparandused, puitpitsi paigaldamine;
14. mail kella 10-17 — loengud Jõgevamaa ehituspärandist (Heiki Pärdi) ja Eesti raudteearhitektuurist (Leele Välja) Betti Alveri muuseumis ning talgud meistri juhendamisel: värvieemaldusmeetodid, puiduparandused ja asendamised, kittimine;
15. mail kella 10-16 — talgud meistri juhendamisel: värvieemaldusmeetodid, kittimine, kruntimine ja värvimine.
RIINA MÄGI
