Kuigi alates eelmise aasta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel avastatud, püsib endiselt väga suur oht seakasvatustele. Seepärast peab iga loomapidaja kõiki riske ja nende riskide maandamiseks vajalike investeeringute mõttekust hoolega kaaluma ja arvestama, et ka n-ö jõulusigade pidamisel tuleb kõiki nõudeid täita.
Suve lähenemine suurendab katkuriski
Veterinaar- ja toiduamet diagnoosib igal nädalal sigade Aafrika katku kümnetel metssigadel mitmetes Eesti piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentratsioon on looduses väga kõrge ja seakatkuoht pole kuhugi kadunud. Vastupidi – oht uuteks puhanguteks on niisama suur kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et viimased taudipuhangud koduseafarmides diagnoositi enam kui pool aastat tagasi, ei tohiks ükski seakasvataja valvsust kaotada.
Nagu näitasid 2015. aasta taudipuhangud Eestis ja kinnitavad ka naaberriikide kogemused, on kõige suurem puhangute oht just suvekuudel juulist septembrini ning seakatku leviku suvine kõrgaeg alles ees. See on aeg, mil algab suurem metssigade liikumine metsas. Otsitakse uusi söömis- ja paaritumisalasid, sügisel koonduvad metssead karjadesse ja liiguvad koos, suve lõpul tulevad põldudele sööma. Samuti liigub sel ajal metsas rohkem inimesi ja suureneb tõenäosus, et nende ning nakatunud metssigade liikumistrajektoorid ristuvad.
Suure tõenäosusega toob haiguse farmi inimene
Kuna taudi tõrjumiseks metsas ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi ning oht jääb püsima veel pikaks ajaks, on määrava tähtsusega just see, mis toimub farmis, selle territooriumil ja väravas. Võitlus katku eemalhoidmiseks nõuab nii suurtelt kui väikestelt seakasvatajatelt väga karmi enesedistsipliini bioohutusnõuete järgimisel. Väiksemgi eksimus võib taudi metsast farmi tuua.
Veterinaar- ja toiduameti ning maaülikooli teadlaste koostöös 2015. aasta sügisel seakatku nakatunud farmides läbi viidud täiendavast epidemioloogilisest uuringust selgus, et kõige tõenäolisemad nakkuse farmi sattumise põhjused olid loomade nakatumine viirusega saastunud sööda kaudu ning loomapidajate eksimused bioohutusnõuete järgimisel. Teadlaste hinnangul sattus haigusetekitaja farmi tõenäoliselt töötaja jalanõude, rõivaste või laudainventariga, inimeste hooletuse või teadmatuse tõttu. See tähendab, et bioohutusnõuete hoolsama järgimisega oleks saanud loomade haigestumist vältida.
Nõuded on ühesugused nii suurtele kui väikestele
- aasta septembrist kehtestati sigade Aafrika katku puhangute tõttu kõigile seakasvatustele uued ja karmimad bioohutusnõuded. Uute nõuetena rakendusid ooteaeg söödale ja allapanule, sigade väljas pidamise täielik keeld ja nõue territoorium tarastada.
Bioohutusnõuete järgimine peab tagama, et loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine on range kontrolli all ja kõik bioohutuse tagamiseks tehtu fikseeritud ja kontrollitav. Väikemajapidamiste puhul võib selline kontroll olla keeruline ja investeeringud, mis tuleb ühe-kahe looma kaitsmiseks teha, on võimaliku saadava tuluga võrreldes väga suured. Kuid katk ohustab paraku nii suurfarme kui väikemajapidamisi. Seepärast tuletame meelde, et karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele, nõuded on ühesugused ning VTA kontrollib neid täie rangusega.
Bioohutuskava aitab loomapidajal järge pidada
Üks olulisemaid uusi jõustunud nõudeid oli kohustus koostada ettevõtte või majapidamise vajadustest ja reaalsetest oludest lähtuv bioohutuskava. Seal tuleb näidata, mida seapidaja teeb, et hoida bioohutus farmis kontrolli all.
Bioohutuskava on kirjalik dokument, milles loomapidaja kirjeldab lühidalt loomapidamisega seonduvaid tegevusi (loomakasvatushoones rakendatavad hügieenimeetmed, uute loomade sissetoomise ja teise farmi paigutamise reeglid, loomade sissetuleku ja väljamineku registreerimine, puhastamine ja desinfitseerimine, sõnniku ja allapanu äravedu, korjuste eemaldamine, külaliste registreerimine, farmi teenindava transpordi liikumine jmt), nendega seotud riske ja riskide maandamist lähtuvalt taudiohust.
Seejuures on tähtis, et tegevused on kirjas kas vihikus või arvutis, toimuvad plaanipäraselt ning nende täitmist on võimalik kontrollida. Bioohutuskava peab olema iga loomapidaja abivahend igapäevaseks kasutamiseks. Kava täitmise üle arvestuse pidamine annab loomapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult oma loomade kaitsmiseks kõik teinud.
Sead peavad olema registris
Kõik loomapidamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA).Teatis sigade arvu kohta 1. mai seisuga tuleb loomapidajal esitada PRIA-le hiljemalt 15. maiks. Tuletame meelde, et see tähtaeg on lähenemas.
Loomataudide tõrjumise seisukohalt on väga oluline, et kõik loomapidajad täidaksid seadusest tulenevat kohustust ning registreeriksid loomapidamiseks kasutatavad hooned ja seal peetavad loomad. Register annab järelevalveametile adekvaatse info loomade omanike, päritolu ja asukoha kohta. Nende andmete põhjal korraldatakse nii loomataudide seiret, ennetamist kui tõrjet.
Seepärast on kohustus peetavate loomade identifitseerimiseks ja registreerimiseks sätestatud ka loomatauditõrje seaduses. Veelgi enam – VTA-l on õigus määrata loomade registreerimiskohustuse täitmatajätmise eest rahatrahv eraisikule kuni 800 euro ning juriidilisele isikule kuni 2000 euro ulatuses.
Ühtlasi tuletab VTA meelde, et seakatku riskipiirkondades (II -III tsoon) tuleb sigade oma tarbeks tapmisel teavitada sellest volitatud veterinaararsti või järelevalveametnikku, kes teostab tapaeelse ja -järgse ülevaatuse ning võtab vajadusel proovid sigade Aafrika katku välistamiseks. Loomade haigestumisest tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti või kohalikku veterinaarkeskust.
Üks siga on ohuks tuhandetele teistele
Eeloleval suvel sõltub väga palju igast üksikust seakasvatajast, kas suudame katku sel aastal farmidest eemal hoida. Ja kaalul on väga palju. Möödunud aastal farmidesse jõudnud seakatk põhjustas suurt majanduslikku kahju kogu Eesti seakasvatussektorile, nii nakatunud farmide omanikele, kes pidid seetõttu seapidamise lõpetama, kui ka neile, kelle seakasvatus jäi Euroopa Komisjoni poolt kehtestud piirangutsooni ning kes kaotasid sellega võimaluse oma toodanguga kaubelda.
Euroopa Komisjoni poolt aasta lõpul seatud kriteeriumid taudi leviku tõkestamiseks kehtestatud tsoonide määramise ja kaotamise kohta annavad võimaluse taotleda tsoneerimise leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest taudipuhangust. Seda tingimusel, et suvisel katkuleviku kõrgajal uusi puhanguid ei tule. See tähendab, et üheainsa sea nakatumine võib tuua kaasa tsoonide kaotamise edasilükkumise ja põhjustada suurt majanduslikku kahju mitte ainult üksikule loomapidajale, vaid kõigile piirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele.
Eestis on traditsiooniks nn jõulusigade pidamine – kevadel võetakse põrsad, et need oma perele ja lähedastele jõulupraeks kasvatada. Sigade Aafrika katku jätkuva ohu tingimustes tuleks jõulusigade pidamise otstarbekust hoolega kaaluda ning hinnata, kas ühe-kahe sea pidamisest saadav võimalik tulu kaalub üles sellega kaasnevad riskid.
Bioohutusnõuded sigade Aafrika katku vältimiseks farmis võtab kokku selgitav infograafik, mida on võimalik plakatina saada kõikidest maakondlikest veterinaarkeskustest. Täpsemaid juhiseid seakatku vältimiseks antakse seakasvatajatele mõeldud infopäevadel, mis on mais-juunis kavas veel kolmes Eesti maakonnas. Infopäevadel osalemine on tasuta ja kõik loomapidajad on oodatud! Kogu seakatku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee
MAARJA KRISTIAN, VTA loomakaitse, loomatervise ja söötade osakonna juhataja
