Tuleval aastal peaks jõustuma seadus, mille alusel hakkab riik maksma igakuist elatist ühe vanemaga kasvavale lapsele, kelle teine vanem on talle elatisraha võlgu. Rongavanem jääb tulevikus seega võlgu riigile ning riik omalt poolt asub võlga sisse nõudma rangemalt, kui selleks on jaksu üksi lapsi kasvataval naisel või mehel. Ei napp sissetulek, uus perekond, vimm endise kaasa vastu ega ükski muu põhjendus vabasta vanemat kohustusest toetada oma last. Ühe vanemaga kasvavale lapsele hakkab riik iga kuu elatist maksma avansina ja juhul, kui võlglaselt pole lapseraha ei hea ega kurjaga nelja kuu jooksul kätte saadud. Hiljutine uuring kinnitab, et lausa 81 protsendil juhtudest ei võta üks lapsevanem teise vanema hoolde jäetud lapse kasvatamisest üldse osa või teeb seda õige napilt, ning elatisraha ollakse oma järeltulijale võlgu pea pooltel juhtudest. Maksmisest hoidumise nimel ei põlata ära kõikvõimalikke trikke palga tuttava kontole kanda laskmisest kuni varade varjamiseni. On kurb näha, et selline käitumine ei leia suuremat hukkamõistu ka ühiskonna silmis. Tüüpiline üksikvanem on kõrgharidusega alamakstud naine, näiteks kultuuri- või raamatukogutöötaja, tasapisi süveneb tendents, et võlgu olevat vanemat tuleb otsima hakata välismaalt. Mitte just harva takerdub elatisraha välja nõudmine lihtsalt hirmu taha – üksikvanem kardab endise partneri poolt vaimset ja teinekord ka füüsilist vägivalda.
Ligi kahe aasta eest esitasin elatisraha fondi loomise eelnõu sotsiaaldemokraatide nimel riigikogu menetlusse. Õnneks leidis see valdava osa rahvasaadikute toetuse erakondlikust kuuluvusest sõltumata. Praeguseks on sotsiaalministeeriumis perehüvitiste seaduse eelnõu valmis ning selle vastuvõtmist riigikogus on oodata hiljemalt juunis. Juba mõned kuud on kohtutäituritel voli otsida ja arestida vara, mida laste võla katteks müüa annab, hiljuti laienes kohtule õigus peatada võlgniku autojuhilubade, väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, kalastuskaardi või relvaloa kehtivus. Elatisabiskeem koosneb kahest osast. Esiteks pikendatakse praegugi kehtivat kohtumenetlusaegset elatisabi seniselt 90 päevalt 150 päevale ja päevamäära rehkendamine asendatakse 100 euroga lapse kohta kuus. Selle saamiseks tuleb vanemal esitada avaldus sotsiaalkindlustusametile. Iga kuu kindlal päeval laekub siis raha talle pangaarvele. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on samuti 100 eurot kuus. Seda makstakse lapsele-noorukile kuni 18aastaseks saamiseni ja õppimise korral kuni 21. eluaastani. Kui elatisvõlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud summa on sajast eurost väiksem, saab laps riigilt tuge tolle summa suuruses. Kui võlgnikult õnnestub osa lapse rahast, näiteks 50 eurot, kätte saada, maksab riik teist 50 juurde. Nii kohtumenetluse kui ka kohtutäituri algatatud täitemenetluse ajal lapsele makstud elatisabi nõuab riik sisse elatisvõlglaselt, lapse ja riigi nõuded on koondatud ühte menetlusse, mis on eelistatud kõikvõimalike teiste nõuete ees. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ei pea üksikvanem enam kuhugi taotlusi ega andmeid esitama. Elatisabi arvutamine toimub automaatselt, kogu suhtlemine käib kohtutäituri kaudu, kellel on ülevaade võlgnikult laekunud rahast, talle kohaldatud sunnimeetoditest jne. Kohtutäiturite ja sotsiaalkaitseameti infosüsteemide vahel pannakse toimima automaatne andmevahetus. Elatisabi fondile on tulevast aastast ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
HELJO PIKHOF, riigikogu liige, SDE
