Jõgeva linnavolikogu võttis ühehäälselt vastu otsuse, millega nõustutakse Jõgeva vallavolikogu ettepanekuga algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ühinemisläbirääkimised. Ühinemiste tulemusel võib Jõgeva piirkonnas tekkida kuni 14 000 elanikuga omavalitsus, samas rõhutati volikogu istungil, et valitsuse poolt makstavate ühinemisboonuste asemel tuleks rääkida hoopis haldusreformi ideedest ning piirkonna tulevikule tuleb mõelda pikemas perspektiivis.
Rohkem kui 5400 elanikuga ning vaid Jõgeva vallaga ühist piiri omav maakonnakeskus oli seni kogu riiki ja ka ülejäänud Jõgevamaad vallanud haldusreformipalavikust kõrvale jäänud. Viimati käsitleti haldusreformi temaatikat Jõgeva linnavolikogu istungil ülemöödunud aasta oktoobris, kui kõigi volikogu liikmete poolthäältega võeti vastu otsus, millega tehti Jõgeva vallavolikogule ettepanek jätkata 2010. aastal katkenud ühinemislääbirääkimisi.
Vallavolikogu naabrite ettepanekut toona aga ei toetanud ning lükkas selle üksmeelselt tagasi, viidates asjaolule, et linnaga liitumise osas puudub vallas üksmeel.
Linnavolinikud toetasid valla ettepanekut
Möödunud aastal vahetus aga Jõgeva vallas võimukoalitsioon ning vallavolikogu märtsikuisel istungil tehti nii Jõgeva linnavolikogule kui ka Palamuse vallavolikogule ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi.
Neljapäeval peetud linnavolikogu istungil toetasid vallavolikogu ettepanekut kõigi fraktsioonide esindajad, samas kõlas nii sõnavõttudes kui ka päevakorrapunkti ettekandjale esitatud küsimustes mõte, et Jõgeva linn peaks haldusreformi käigus üles näitama senisest suuremat aktiivsust ning kaaluda tuleks ka omapoolsete ühinemisettepanekute tegemist teistele maakonna omavalitsustele.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kalmer Lain märkis, et piirkonna tulevikule tuleb mõelda pikemas perspektiivis. “Jõgeva linn peaks haldusreformi küsimuses olema aktiivsem ja mitte jääma mugavustsooni,” ütles Lain. “Pikemas perspektiivis võidakse hakata ka maakondi vähendama ning kui tekivad regioonid, siis on oluline see, kui tugevad me oleme. Seda, mis meist saab, tuleb vaadata kümne-kahekümne aasta perspektiivis, ning kui praegu liiga nõrgaks jääme, siis olemegi kunagi vaid Põhja-Tartumaa ääreserv.”
IRL fraktsiooni esimehe Priit Põdra sõnul tulekski Jõgeva piirkonda käsitleda osana Põhja-Tartumaast. “Haldusreformi laiemalt vaadates peaksime just selles suunas julgemalt mõtteid mõlgutama,” lausus Põdra. “Omavalitsusena oleme praegu initsiatiivi ära andnud ning pall on hetkel Jõgeva valla käes. Tuleb kaaluda omapoolse ettepaneku tegemist ka Palamuse vallale, muidu võib juhtuda, et meie ümber tekivad tugevad omavalitsused ja me võime tunda, kuidas nende ring meie ümber koomale tõmbub.”
Tuleks rohkem initsiatiivi näidata
Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Asso Nettan toetas mõtet, et Jõgeva linn ei tohiks haldusreformi käigus piirduda vaid lähima naabriga ühinemisega. “Kui me tahame tugevat omavalitsust, siis jääb Jõgeva linnast, Jõgeva vallast ja Palamuse vallast väheseks,” märkis Nettan. “Liitumisettepanek tuleks teha ka Torma vallale, Pajusi vallale ja Puurmani vallale, kasvõi ainult selle eesmärgiga, et saada selgeks see, kas mingid osad neist valdadest tahaksid edaspidi kuuluda tulevase Jõgeva piirkonna omavalitsuse või mõne muu omavalitsuse koosseisu.”
Linnavolikogu aseesimees, Keskfraktsiooni liige Mai Treial märkis oma sõnavõtus, et praegu tehtavatest otsustest sõltub ka kogu Jõgevamaa tulevik. “Jõgevamaa on uus maakond, ja kartus, et maakond kaob, on palju aastaid südames olnud,” lausus ta. “Ühel hetkel võib Jõgevamaa nii väikseks jääda, et maakonda kui sellist enam ei eksisteerigi. Maakonna äärealadel elavate inimeste mure on selles osas minu arvates suurem kui Jõgeva linna elanikel. Nad tunnetavad, et jäävad mitme tuule teele ja ei tea, kuidas nende võimalused edaspidi arenevad.”
Linnavolikogu esimehe Margus Kase sõnul ei ole Jõgevamaa kadumist mõtet peljata. “Ajaloos on toimunud väga palju mitmesuguseid kadumisi, kadunud on terved rahvad ja riigid,” ütles Kask. “Tegelikult inimeste jaoks sellest midagi ei muutu, kui piir teise kohta läheb või Kalevipojaga silt maanteelt ära kaob. Tähtis on see, et haldusreformi järel tekkivad omavalitsused oleksid jõulised ja tuleksid eluga toime. Kui aga hirmudele mõelda, siis hirmus oleks hoopis see, kui me oleksime tulevikus vilets omavalitsus.”
Asjad peavad lähiajal liikuma hakkama
Riigikogu menetluses oleva haldusreformi seaduse eelnõu kohaselt on haldusreformi järel tekkivatele rohkem kui üheteistkümne tuhande elanikuga omavalitsustele ette nähtud lisaboonused. Linnavolikogu liikme vastavasisulisele küsimusele vastatates märkis linnapea Aare Olgo, et sel juhul toetab riik omavalitsust poole miljoni lisaeuroga. “Olen aga seda meelt, et see boonus ei tohiks küll meid stimuleerida, tegeleda tuleks ideedega, mitte rahaga,” lausus linnapea.
“Tavalise inimese jaoks ei muutu haldusreformi korral eriti midagi, elagu ta siis Tapiku külas või Jõgeval Rohu tänaval,” märkis Margus Kask. “Tema jaoks on omavalitsuse poolt pakutavad teenused ikka kättesaadavad. Jõgeva linn on umbes 13 000 elanikuga toimepiirkonna keskus ning üsna suur osa maakonna inimesi kasutab linna infrastruktuuri. Vallaga liitumise korral langeksid aga just ära vaidlused kohamaksude ja infrastruktuuri kasutamise üle ja seega jaguneks see koormus ka majanduslikult ühtlasemalt. Ka näiteks haridus- või transpordiküsimustuses on juba teatud suhted välja kujunenud ning neid suhteid on mõistlik hoida ja edasi arendada, tagades sellega meie vastutusalas olevatele inimestele võimalikult maksimaalsed teenused ja võimalikult hea elukeskkond. See ongi võib-olla meie kõige õilsam ja tähtsam missioon.”
Linnavolikogu otsusega moodustati ühinemisläbirääkimisteks komisjon, kuhu kuuluvad kõigi fraktsioonide ja linnavalitsuse esindajad. “Komisjoni esimene koosolek on plaanitud 5. maile ning esimene kohtumine Jõgeva valla vastava komisjoniga toimub tõenäoliselt 11. mail,” lausus Margus Kask. “Aeg surub tagant ning asjad peavad juba lähiajal liikuma hakkama.”
Jõgeva vallavolikogu tegi ühinemisläbirääkimiste algatamiseks ettepaneku ka Palamuse vallavolikogule, kes neljapäeval samuti sellega nõustus. Esimesed kohtumised Jõgeva linna ja valla ühinemiskomisjonide vahel on vähemalt praegu plaanitud siiski kahepoolsetena. “Jõgeva vallavanema ja vallavolikogu esimehega leppisime kokku, et kõigepealt alustame kahepoolsete läbirääkimistega,” selgitas linnavolikogu esimees Margus Kask. “Mul ei ole volitusi öelda, et me hakkame ka Palamuse vallaga ühinema, aga arvestades vallavolikogu otsust, on tõenäoline, et mingil hetkel puutume ühinemisläbirääkimistel kokku ka Palamuse valla esindajatega.”
Jõgeva linna ühinemisläbirääkimiste komisjon
*Volikogu esimees Margus Kask (komisjoni esimees)
*Volikogu liikmed Heli Raevald, Priit Põdra ja Asso Nettan
*Linnapea Aare Olgo ja abilinnapea Raivo Meitus
MATI ALEV
