Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klass pälvis Liikumisrõõm Eestis 2009 peapreemia. Tegemist on huvimänguga, mis sai alguse Soomest ja mille eesmärk on innustada õpilasi üksi, koos lapsevanematega või õpetajatega liikuma.
Kõigepealt said soovijad ülesande kaardistada oma liikumine. See tähendab, et nädala jooksul tuli õpilasel jälgida, kui palju ja millist liikumist igasse päeva koguneb. Arvesse läks liikumine, mis kestis vähemalt kümme minutit järjest. Näiteks kui õpilane kümneminutilise vahetunni ei istunud klassis, vaid jalutas, jooksis õues, mängis koridoris, liikus muusika saatel jms, siis märkis ta tärnikesega ühe ruudu.
Jälgiti liikumist kooliteel, kehalise kasvatuse tunnis, treeningul, klubis või spordiringis, mitmesugust liikumist välisõhus (mängimine, loomaga jalutamine, raamatukokku minek, sõprade ja sugulaste juurde jalutamine, kaupluses käimine, retked looduses, jalgrattasõit… Muu liikumise all peeti silmas majapidamistöid, koristustööd koduaias jms. Nii saidki iga lapse liikumised tärnideks, mis klassi peale kokku arvestati ja suurele Eesti kaardile “sammudeks“ märgiti. Nii nägid klassikaaslased koos, kui pikk teekond Eestit pidi rännates välja tuli. Samas tundsid õpilased huvi läbitud teekonna linnade, asulate, loodusobjektide jms kohta.
Liikumist kaardistatigi kaks korda aastas — kevad- ja sügisperioodil. Kaardistamise eesmärk on teada saada, kui palju igaüks päevas, nädalas liigub, samuti aitab süsteemne töö iseendaga mõista tervislike eluviiside vajadust
Kogetu tuli jäädvustada
Teine suur osa sellest mängust on heade ideede kogumine ja füüsiliselt kogetu jäädvustamine (joonistamine või sellest kirjutamine). Ajakirjas Hea Laps ilmus lehekülg “Heaolu südamele liikumisega”, kus Eesti Südameliidu juht Maire Sirel tutvustaski mitmeid teemasid, mis puudutasid liikumist ja tervislikku toitumist. Pealkirjaks oli “Tuulutustiir ja targa taldrik”. Näiteks veebruaris kutsuti lapsi õue; kui lund vähe, võis vastlasõidu vastlajooksu vastu vahetada. Meil on siin Piiri pargis kruusaauk, kus me jooksmas, mängimas ja liugu laskmas käisime ning seejärel pilte joonistasime.
Muidugi oli meil jaanuaris-veebruaris koolide juures uhke liuväli, kus lapsed uisutasid. Vahekokkuvõtte võitis meie kooli 3b klass. Uisutamise, suusatamise ja teiste talverõõmude teemal joonistatud pildid olid parimad.
Märtsis oli teemaks vahetund. Vahetund on mõeldud liikumiseks, ka mängudeks, kus nahk lausa märjaks läheb. Meie liikusime teisel pikal vahetunnil aktiivselt. Lastel olid kaasas keksukummid ja hüpitsad; õppisime keksukooli ülesandeid, läbisime seal neli klassi ja vahetasime 2b-ga kogemusi. Pärast hüpitsatega hüppamist tahtsid kõik, et õpetaja nende pulssi mõõdaks. Tegime tabeli ja õppisime iseendal ja sõbral pulssi lugema. Muidugi saime muusika saatel liikuda või kummi alt läbi tantsida, ja seda oma klassis. Vahetunni lõpuks sai ruum viis minutit puhkust.
Aprillis oli tähelepanu all koolitee ja liikumisrõõmus südamenädal. Siin saime Eesti Südameliidult ja Hea lapse toimetuselt südamlikud kiidusõnad, sest kolme etapi jooksul avaldati nii 3b kui ka 1a laste töid ajakirjas Hea Laps. Tänukirja sai ka Triin Valdmaa 4a-st. Triin on liikumisrõõmus tüdruk, kunstnik ja kirjutaja ühes isikus. 3b klassi tööd olid koos teiste aktiivsete koolide laste töödega väljas ka Õpetajate Majas ajal, mil seal toimusid Liikumisrõõm Eestis üritused. Selleks, et laps suudaks hea töö kirjutada, meisterdada või joonistada, peab ta selle füüsiliselt läbi kogema; see tähendab jooksma, uisutama, matkama, hüppama, tantsima jne.
Kuidas Soomes liikumisega lood on
Liikumisrõõm 2009 on kokkuvõtted ja analüüs ning Eesti-Soome liikumiskasvatusliku koostöö aastakonverents “Kuidas lisada liikumist ja heaolu koolilaste igapäevaellu”. Seda korraldas Soome Instituut koos Eesti Südameliiduga. Lektorid olid nii Eestist kui Soomest. Põhiettekannetes tutvustati Turu linna jt projektide näidetel liikumise mõju õpilastele vahetundides, kooliõuesid kui laste lähiliikumise paiku, koolikeskkonda kui tervete eluviiside omaksvõtmise võtmekohta.
Lühiettekannetega esinesid ja liikumiskaardi kasutuskogemusi jagasid kuue kooli õpetajad, nende hulgas ka siinkirjutaja. Kui aastakokkuvõtted tehtud ja kõik materjalid Eesti Südameliitu laekunud, siis selgus, et paljude tublide liikujate ja neljast loomekonkursist osavõtjate hulgas sai Liikumisrõõm 2009 suure aastapreemia ja tänukirja Jõgeva Ühisgümnaasiumi 4b klass. Võit oli seda meeldivam, et meie kool on ka tervist edendav kool ja tervis ongi liikumine.
Aasta võidule aitasid kaasa oma liikumise kaardistanud 1b, 2a, 2b, 3a, 3b, 4b, 5c, 6b, 7a, 9b õpilased ja õpilane Triin Valdmaa (5a), õpetajad Silja Piir, Ljuda Vahtla, Rita Sildnik, Ester Meerja, Maret Siida, Eha Rosin, Krista Koster ja kooli direktor Jüri Toit.
Kõiki aktiivseid osalejaid tänas ja andis peapreemia üle huvimängu üldjuht, Südameliidu juht Maire Sirel.
Jõgeva Ühisgümnaasium on osalenud liikumismängus kahel viimasel aastal. 2008. aastal oli see pühendatud vabariigi 90. aastapäevale ja siis anti osalejatele lisaks iseenda liikumise kaardistamisele ajalugu puudutavaid ülesandeid. Meie kooli õpilased tegutsesid aktiivselt, kõige tublimad said preemiaks unustamatu laevareisi Helsingisse.
iii
ILME KRAANER, liikumismängu koordinaator koolis
