Tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus on kasumite ja ära jäänud investeeringute arvelt kasvanud majanduskriisi aegsele tasemele. Sellest hoolimata on ettevõtjad tööturu arengute osas optimistlikud.
Möödunud kolmapäeval avaldas põhjalikuma ülevaate viimase poolaasta arengutest tööturul Eesti Pank. Sarnaselt teistele Eesti majanduse käekäiku jälgivatele analüütikutele, valmistab ka keskpanga ekspertidele muret kiire palgakasv, mis majanduses toimuvaga ühte jalga ei käi. Arvestades Eesti elanike sissetulekute mahajäämust jõukamatest lähiriikidest, on palganumbri suurenemine töötaja seisukohalt loomulikult tervitatav, kuid selle aluseks peab olema tööandja võime ka ettevõttena senisest enam teenida. Eelmisel aastal kahanesid ettevõtlussektori tulud terve aasta vältel. Aeglase majanduskasvu tõttu on kiiresti kasvanud tööjõu ühikukulu, mis ohustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.
Rahandusministeeriumi viimane majandusprognoos kõrvutab tänast olukorda juba viimase majanduskriisi ajaga. Palgakulu kasv on enam kui kolm aastat ületanud majanduse nominaalkasvu, mis tähendab, et majanduses loodud lisandväärtusest kuulub aina suurem osa palkade maksmiseks. Eelmisel aastal moodustasid töötajatele makstud hüvitised SKPst 48 protsenti – viimati oli see näitaja nii kõrgel tasemel majanduskriisi sügavaimas punktis 2008. ja 2009. aastal. Kiire palgakasvu tagajärjeks on olnud kasumite ja investeeringute järsk vähenemine, millel on ettevõtetele ohtlik tagajärg. Reservide vähenemine kahandab võimalust, et ettevõtte tõsisemate majandusprobleemide tekkimisel suudaks ellu jääda. Tegemata jäänud investeeringud mõjutavad aga tulevast teenimispotentsiaali – kui ettevõte ei suuda äri arengusse investeerida, kahaneb konkurentidega võrreldes tootlikkus, mis lõpeb ühel päeval ettevõtte sulgemisega.
Asjatundjatele on hõive ja sissetulekute niivõrd kiire kasv aeglase majanduskasvu tingimustes andnud parajalt mõtteainest ja väga head selgitust ei ole sellele senini leitud. Eesti Pank püüab vastuolu seletada sellega, et majanduskasvu aeglustumine polnud laiapõhjaline, vaid sellesse andsid märkimisväärse panuse teatud tegevusalad, mille osakaal hõives pole kuigi suur. Kahjuks ei saa keskpanga arvamusega nõustuda – suurima negatiivse panuse eelmise aasta majanduskasvu andsid veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalad, kus töötas 17 protsenti kõigist tööga hõivatud inimestest. Loodud lisandväärtus vähenes ka töötlevas tööstuses, kus sai eelmisel aastal tööjõu-uuringu andmetel tööd üle 120 000 inimese. Töötajate arv ja palk kasvas paljudel tegevusaladel, kus müügitulu eelmise aastaga võrreldes vähenes.
Olulisi muutusi tööturul ei ole vähemalt tänaste andmete põhjal ette näha ka sellel aastal. Eelmise aasta keskpaigast suurenema hakanud registreeritud töötus on jätkanud kasvamist ka sellel aastal, kuid aeglases tempos. Inimeste ootused tööturule halvenesid aasta alguses järsult, mille algpõhjuseks on tõenäoliselt meedias laialdast kajastust leidnud uudised suurkoondamistest. Ettevõtete hinnangud hõive kasvule on seevastu aga paranenud nii ehituses, tööstuses kui teenindussektoris. Et Eesti majanduskasv jääb prognoosi kohaselt suhteliselt madalaks ka sellel aastal, võib palga- ja ettevõtlustulude tasakaalustamatus veelgi süveneda.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
