Keskkonnaministeerium tuletab kevadistele koristajatele meelde, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda, sealhulgas aias kasvavaid puid ja põõsaid, kui ka tervist. Jäätmed tuleb viia vastavatesse konteineritesse ja jäätmejaamadesse.
Jäätmepõletuse teema on päevakorral aastaringselt, kuid kevaditi eriti teravalt. Nii tuba kui aeda koristades leitakse sageli suuremaid esemeid, näiteks (aia)mööblit, riideid ning ka autorehve, millest tahetakse vabaneda. Kahjuks tehakse seda sageli neid kodus põletades.
Õige ja keskkonnasäästlik on koguda jäätmed liigiti ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandimärgiga pudelid pakenditagastuspunkti, pakendid pakendikonteinerisse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, segaolmejäätmete konteinerisse. Vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed ning ka rehvid võib viia jäätmejaama.
Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem vaid tulehakatuseks kasutada , sest paberit on võimalik uuesti ringlusse võtta. Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine, mis pole näiteks Iru elektrijaama jäätmepõletusega isegi ligilähedaselt võrreldav. Mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete segu, seepärast ei tohi kevadise koristuse käigus tekkinud jäätmeid lõkkes põletada.
Eelmisel kevadel korraldas Keskkonnauuringute Keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgem kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirnäitajatest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandekordsed.
KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Prügilõkke tagajärjel halvenenud õhu kvaliteet mõjub inimese tervisele väga halvasti. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et kui vähendada tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70 mikrogrammilt 20 mikrogrammile kuupmeetri kohta, saab vähendada mürgisest õhust põhjustatud surmade arvu umbes 15 protsenti.
Keskkonnaministeerium jätkab 2014. aasta kevadel alguse saanud teavituskampaaniat “Säästad või saastad?”, et pöörata meie kõigi tähelepanu lõkke tegemise ohutusele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.
PEETER EEK, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja
