Mitmes põllumajandusettevõttes alustati tänavu kevadkülvi herneseemne muldapanekuga. Põllumeeste kinnitusel võib sellest kultuurist üsna arvestatavat tulu saada.
Põltsamaa vallas Mällikvere põllumajandusühistus kasvatakse hernest neljandat-viiendat aastat. Tänavu algas seal hernekülv möödunud nädala algul. “Külvasime hernest 160 hektarile ja see töö on praeguseks tehtud,” ütles juhataja Meelis Kaljuste. Tema sõnul tulebki hernest kevadel kõige varem külvata. “Hernepõllult tuleb ka kive korjata, milleks vajame töötajaid.
Tonni herne eest makstakse keskmiselt 220 eurot, mis on üsna korralik hind,” rääkis Kaljuste.
Herne hinda peab heaks ka Sadalas asuva Miku talu peremees Sulev Tutt. “Maad on ette valmistatud ja peagi hakkame hernest külvama,” ütles ta.
Aktsiaseltsis Perevara algas kevadkülv 15. aprillil. “Külvasime hernest 278 hektarile. Esimene külvipäev on ka kompamise ja tehniliste murede selgumise päev. Meil toimis aga tehnikavärk igati korralikult,” rääkis ettevõtte taimekasvatuse osakonna juhataja Kalle Kivirüüt. Perevara hernepõllud paiknevad Tabivere kandis, Jõgeva ja Kuremaa lähedal. Kivirüüdi sõnul on väga oluline hernepõldude õigeaegne umbrohutõrje.
Evemaris külvati tänavu hernest esimest korda. “Loomapidamisega tõmbame kokku ja sellega kaasnevat rohestamisprogrammi aitab teostada hernekasvatus. Kogemus selleks meil veel puudub, kuid head nõu oleme saanud Meelis Kaljustelt. Herneseemne hankimiseks tuli aga üsna palju vaeva näha. Viimaks õnnestus seda varuda firmast Baltic Agro,” rääkis juhataja Mati Evert.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et teadusasutuse seemnekasvatuse osakonna herneseeme on kõik müüdud. “Kes varakult ostma tuli, sai ka seemne kätte. Pakkusime ka eestimaist herneseemet,”lisas ta.
Kevadkülvi ajaks on põllumajandusettevõtted uuendanud ka masinaparki. Perevara ostis näiteks moodsa taimekaitsepritsi. “Umbrohutõrjet on tarvis teha hernepõldudel, taliviljad vajavad aga tervisesüsti aminohapetega,” rääkis taimekasvatuse osakonna juhataja Kalle Kivirüüt.
JAAN LUKAS