Jõgeva kunstikooli 4. kursuse õpilase Mirel Luhalaidi esimesel isikunäitusel saab imetleda kappavaid hobuseid, seigelda imedemaal ning näha portreed noore kunstniku kahest õest.
Mireli Luhalaidi (13) näitus kannab pealkirja “Liikumine”.
“Mõtlesime õpetajaga tükk aega, mida pealkirjaks panna, aga ühtegi head ideed ei tulnud,” rääkis tüdruk. Kuid ootamatult selgus, et kõiki näituse töid ühendab liikumine. “Ma liigun maalt kunstikooli, ratsutan, ja mu tööd võivad jõuda isegi välismaale,” selgitas neiu. Näiteks oleks õdede portree vahetult enne näitust Mireli emaga Norrasse sõitnud. Nimelt soovis tüdruku ema töö endaga kaasa võtta ja selle ära raamida, et saaks seinale riputada. “Sain selle veel viimasel hetkel näituse jaoks kätte,” muigas Mirel.
Tüdruku kinnitusel kingib ta õdede portree pärast näitust emale tagasi. Näitusel on kõige varasem töö ajast, mil Mirel oli üheksa-aastane, viimane joonistus hobusest nimega Rodeo sai aga valmis vahetult enne näituse avamist.
Tabab loomade olemust
Mireli isikunäitusel on terve sein kaetud hobustega, kes on nii galopeerimas kui üle tõkete hüppamas. Noor kunstnik tunnistab, et on proovinud hobuseid joonistada juba väga kaua. “Mulle meeldib, kuidas nad liiguvad, nad on väga ilusad loomad,” kinnitas ta.
Mireli sõnul eelistab ta hobuseid joonistada peast, mälu järgi. Tüdruk on aastaid hobuseid jälginud ja tegeleb ka ratsutamisega. “Kodus on mul kaks hobust, üks on tegelikult suuremapoolne poni ja teine väiksemapoolne hobune,” kirjeldas tüdruk naerdes ja lisas, et nad on üsna ühte mõõtu.
Mirelil on veel üks põnev hobi, nimelt kogub ta hobusekujusid, mida saab ise värvida. Kuigi ta on nende loomadega juba üsna kaua tegelenud, on Mireli sõnul hobuse jalgu joonistada keeruline.
“Jala kuju ja lihased tuleb õigesti teha, see võib väga kergesti valesti minna. Siis ei ole muud, kui kustutada ja uuesti alustada,” kirjeldas ta.
Näitusel on ainult need tööd, mis on kunstniku lemmikud. Kunstikooli õpetaja ja Mireli juhendaja Elita Järvela rääkis, et talle jäi juba alguses silma tüdruku suur armastus koduloomade vastu. “Mirel hakkas kohe silma loomade tõetruu kujutamisega erinevates poosides ja vabal käel joonistades. Kui Mirel soovib kunstiga jätkata, siis näen teda lasteraamatute illustraatorina,” tunnistas õpetaja.
Huumoriga kunst
Mirel on hästi loominguline, elav, suure energiavaruga, hea huumorisoonega seltskonna hing. “Kui tema on klassis, siis koonduvad teised tema ümber,” lausus juhendaja.
Mirel eelistab oma töid teha kas hariliku või värvipliiatsi, kuivpastelli või akvarelliga. “Mulle meeldivad täpsed tööd, nii saab kõige paremini detailid välja tuua,” selgitas tüdruk. Juhendajagi kinnitas, et Mirel on hea joonistaja, värviline ja harilik pliiats on tema tehnika.
Mireli huumorimeel ning hea kujutlusvõime tuleb esile juba tema varajastes töödes. Peast joonistatud loomadega on tüdruk katnud terve paberi. Seal on pisike hobune ja veel väiksem dinosaurus ning hiiglaslik kass: toatäis vallatlevaid ja lõbusaid loomi. Kunstiõpetaja Elital on see tund selgelt meeles, kui need joonistused valmisid. Tund oli sama lõbus kui Mireli joonistus. Õpilased rääkisid anekdoote, naersid ning iga joonistatud tegelasega käis kaasas lugu.
Näitusele lisab värvi töö nimega “Imedemaa”. “Õpetaja inspireeris meid märksõnadega, alustasime lehe alumisest servast ja lõpetasime üleval, siis tuligi välja imedemaa, kus on jõgi, mille ümber udukogu ning tähistaevas,” rääkis Mirel.
MARGE TASUR
