Haldusreformi üks kesksemaid rolle on kindlustada, et ka maakondade äärealade elukorralduse kvaliteet ja konkurentsivõime ei jääks suurematele keskustele alla.
Kui haldusreform suudab vähegi talitseda globaalseid linnastumistrende Eestis, siis sünnib sellest pikemas perspektiivis kasu nii rahvale kui kultuurile.
Haldusreformi seaduse üks kesksemaid rolle on tagada, et kohalik elukorralduse kvaliteet ja konkurentsivõime – eriti hariduse, kultuuri, sotsiaalteenuste valdkonnas – ning kogukonna atraktiivsus ettevõtlike töökohti loovate inimeste silmis ei jääks alla suurematele keskustele. Mis veel olulisem: et ääremaastumise risk ja kehv transpordikorraldus ei sunniks inimesi kodukohta vahetama.
Reformi eesmärk on avalike teenuste kvaliteedi tõus ja kiired lahendused kohalikele probleemidele, olgu selleks siis veel paremad koolid, paindlikumad lastehoiuteenused või korras teed.
Haldusreformi mõte on, et kasvaks omavalitsuste võime pakkuda kohalikke teenuseid esiteks professionaalsel tasemel ja õigel ajal ning teisalt kasvatamata samas valitsemiskulusid ühe elaniku kohta. Hoolitseda tuleks ühtlasi selle eest, et kaugema nurga inimesed ei jääks vallakeskuse kaugenedes üksi ja omapäi.
Toon haldusreformi seaduse eelnõu puhul esile ka mastaabiefekti positiivse mõju: kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise analüüsid kinnitavad, et suuremates kohalikes omavalitsustes väheneb juhtimise ja tugiteenuste ning valmisoleku tagamise kulude osakaal – rohkem raha jääb sisulisteks tegevusteks ja kaasfinantseerimiseks või iseseisvateks vajalikeks investeeringuteks.
Ei saa unustada, et reformi kõrval on parimad kohaliku elu eestvedajad siiski ettevõtlikud ja kirglikud inimesed, kes tahavad, et nende kodukant edeneks.
URVE TIIDUS, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
