|
|
Mustvee vanausuliste muuseumis hakkab remont lõppema, toad saavad uue puhtama väljanägemise ning lisaks ka uued vitriinid väljapaneku eksponeerimiseks. |
Vanausuliste muuseum sai remondiks ja vitriinide soetamiseks raha Peipsiveere programmist kahe projektiga kokku peaaegu 430 000 krooni.
Muuseumi perenaine Larissa Korobova ütles, et ta mõtleb hoolega sellele, kuidas kogutud vanu pilte ja tikandeid välja panna. Mõned joonistavad siin tema sõnul ka vanu tikandimustreid maha.
“Veel on vaja pilte raamida. Meil peaks teisel korrusel olema galerii vanadest fotodest ja piltidest, tahaksime näidata seda kultuuri, mis siin on olnud,” lisas muuseumi perenaine.
Õpilased aitasid
Muuseumitöö on Korobovale ühiskondlik amet, põhikohaga on ta Mustvee Vene Gümnaasiumi geograafiaõpetaja, lisaks sellele õpetab veel muusika- ja kunstikoolis.
Praegu on muuseumi asjad pandud kolmandale korrusele, abiks olid selle töö juures lapsed. “Nad olid väga tublid, tulid appi ja tassisid. Ütlesid, et kooli jaoks, ja muudkui rassisid,” on perenaisel hea meel.
Tema sõnul mõtles ta enne remonti õudusega, kuidas ta muuseumi rasked kapid ja kirstud eest ära saab kolitud. “Suured poisid tassisid need üks- kaks- kolm üles, ka õpetajad tulid appi,” rääkis ta.
Korobova kiitis õpetaja Luule Nõmme, õpilasi Stas Smirnovi, Igor Koroli, Vitali Borissovit. Tema sõnul aitasid ka seitsmenda klassi õpilased lausa vahetunni ajal asju tassida. “Kõik käis nii kiiresti, ma ei saanud arugi, kui kõik asjad said ära kantud. Lapsed olid mulle oluliselt toeks, nende põhiline argument oli, et kooli jaoks teevad,” rõhutas ta.
Pärast remonti tuleb asjad tagasi tuua, kuid selleks peab valmis mõtlema, mida ja kuhu panna.
Muuseumis võiks olla seminariruum
Kunagi võiks muuseumi ruumides ka seminare läbi viia, selleks oleks vaja soetada mõned projektorid. “See on minu unistus, sest muuseum pole ainult selleks, et keegi väljast tuleb ja vaatab korraks, mis meil siin kõik on.
Tahaksime siin ka tunde läbi viia nagu varemgi. Meil on ka geoloogia osa, mitte ainult materjalid vanausuliste kohta. Kõrval on ainuusuliste kirik, küllap saaksime ka sinnapoole minna. Ma tõesti ei tea, kes seda kõike tegema hakkab,” tunnistas ta.
Larissa Korobova hinnangul oleks muuseumi vaja palgalist töötajat, kes istuks kindlal ajal kohal, korrastaks kogusid ning suudaks juhatada ka ekskursioone.
Ta püüab end jagada kooli, muuseumi ja kunstikooli vahel ja talle on abilisi vaja. Kõik sõltub jälle linna rahakotist, mis praegusel kitsal ajal väga õhuke on.
Viimasel ajal on hakanud muuseumis käima ka vene rahvusest inimesed Põhja-Eestist ja Ida-Virumaalt. Nemadki heldivad vanu asju nähes, mõnigi poetab lausa pisara, kui vana särki puudutab.
“Kui välismaalased tulevad, siis nemad tahavad teada mitte ainult vanausuliste kohta, vaid kogu Eesti kohta. Giid peab kõigega kursis olema. Väga palju küsimusi tuleb eestlaste ja venelaste vaheliste suhete kohta.
Täiskasvanud saavad hästi läbi, meil on tolerantne linn, tolerantsed inimesed.
Mida näidata, on väga palju: siinsamas on Euroopa suuruselt neljas järv. Ja siitsamast muuseumi akende alt läheb läbi kunagine Venemaa pealinna ja Lääne-Euroopat ühendanud postitee, mida mööda on sõitnud Katariina II, Karl XII, Honore de Balzac ja veel palju kuulsusi,” rääkis Korobova.
Vanausuliste muuseumile pea 430 000 krooni
*Vanausuliste muuseumi vitriinide soetamiseks saadi 176 950krooni,
*sealhulgas 150 000krooni Peipsiveere sihtasutuselt
*26 950 krooni kaas- ja omafinantseeringuna Mustvee linna eelarvest
*Muuseumihoone remondiks on võimalik kulutada 251 386 krooni,
*sellest 213 636 krooni moodustab toetus Peipsiveere sihtasutuselt
*37 750 krooni on omafinantseering Mustvee linna eelarvest.
iii
HELVE LAASIK
