Järgmise noorte laulu- ja tantsupeoni on jäänud küll veel enam kui aasta, ent laulukaare alla ja tantsumurule pääseda soovijate registreerimine on juba lõppenud. Jõgevamaalt on peole pürgimas 57 kollektiivi.
Tuleva aasta 30. juunist 2. juulini Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi staadionil peetav XII noorte laulu- ja tantsupidu kannab alapealkirja “Mina jään”. Jõgeva maakonna rahvakultuurispetsialisti Pille Tuti andmetel soovib meilt laulupeole minna 21 koori, sealhulgas 10 mudilaskoori, viis lastekoori, kaks poistekoori ja noorte segakoori ning üks neidudekoor ja noorte meeskoor. Nagu näha, on ülekaalukalt kõige esindatum kooriliik mudilaskoorid, teisi on hoopis vähem. Lisaks kooridele on end peole registreerinud aga üks noorte puhkpilliorkester ja üks noorte sümfooniaorkester. Viimaseid pole välja panna just igal maakonnal.
Noorte tantsupeole on end kirja pannud 23 meie maakonna tantsurühma: üks 1.-2. klassi rühm, seitse 2.-3. klassi rühma, üks 3.-4. klassi rühm, viis 5.-6. klassi rühma, kolm 7.-9. klassi rühma, kolm neiduderühma ja kolm noorte segarühma. Tantsupeol osalevad ka kolme vanuseastme võimlejad: nn väikesed võimlejad (1.-5. klass), suured võimlejad (5.-8. klass) ja gümnaasiumiastme võimlejad. Meil soovib igast vanuseklassist peole minna kaks võimlemisrühma. Laulu- ja tantsupeo ajal toimub ka rahvamuusikapeol. Sellelegi on pürgimas kaks Jõgevamaa kollektiivi.
“Tantsurühmade registreerimisnimekirja pole tegelikult veel lõplikult lukku pandud, sest peole oodatakse ka esimese klassi tantsijaid, kes pole oma kooliteed veel alustanudki. Väikesed tantsusõbrad peaksid rühma kokku panema ja oma peole tuleku soovist teada andma septembrikuu jooksul,” ütles Pille Tutt.
Tema sõnul on tore see, et Jõgevamaalt on peole kandideerimas kõigi peole oodatud kollektiiviliikide esindajaid. Piduliste üldarvust on praegu aga vara rääkida, sest koorid ning tantsu- ja võimlemisrühmad hakkavad uuel õppeaastal oma liikmete arve veel täpsustama. Kui aga ettelaulmised-tantsimised läbi ja peole pääsejad teada, siis teevad lauljate-tantsijate arvud läbi veelgi suurema muutuse, sest mitmes kollektiivis kaasa lööjad n-ö kinnistatakse lõplikult ühe koori või tantsurühma juurde. Samas ei keela keegi neil soovi ja võimaluse korral üles astuda nii laulukaare all kui ka tantsumurul.
Väge täis
Koori- ja tantsujuhid on laulu- ja tantsupeo hõngu tegelikult juba tunda saanud: nii ühtedel kui ka teistel on seljataga esimene repertuaariseminar. Tantsujuhid said esimesed noortepeo tantsud selgeks 19. ja 20. märtsil, dirigendid harjutasid noortepeo laule ja pillilugusid 2. ja 3. aprillil ehk möödunud nädalavahetusel. Mõlemal puhul võisid juhendajad ise valida, kumba linna sõita.
“Kui varem olid juhendajad olid n-ö kinnistatud oma piirkonna juurde, siis seekord võis igaüks end interneti teel registreerida kas Tallinna või Tartu seminarile — sõltuvalt sellest, kumb talle paremini sobis,” ütles Pille Tutt. “Tuleva-aastase noortepeo meeskond ongi hästi avatud olemisega, särasilmne ja väge täis.”
Noortepeo eelsed ettelaulmised ja –tantsimised algavad tuleva aasta jaanuaris ja vältavad maikuuni. Enamikul koori- ja rühmaliikidel tuleb oma oskusi näidata kahel, mudilaskooridel arvatavasti ühel korral.
“Esimene kokkusaamine on pigem õpetlik ja analüüsiv, teisel korral tuleb aga juba näidata, kuidas laulud-tantsud selgeks on õpitud,” sõnas Pille Tutt.
Tema sõnul ei mahu laululavale ja tantsuväljakule kindlasti kõik, kes sinna pääseda soovivad. Ent need, kelle soovid ei täitu, ei peaks end tema arvates väga pettununa tundma.
“Ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalemine annab noorele lauljale ja tantsijale väga palju,” kinnitas Pille Tutt. “Nad õpivad eesmärke püstitama, saavad ettelaulmistel ja –tantsimistel headelt spetsialistidelt õpetussõnu. Kasvab ka koori või tantsurühma ühtehoidmistunne jne.”
Tehakse koostööd
Pille Tuti sõnul saavad väikesed maakoolid, kus hea tasemega koori või tantsurühma moodustamiseks noori napib, teha soovi korral naabritega koostööd. Kahe või kolme kooli peale saab kokku tugevama seltskonna ja siis on šansid peole pääseda suuremad. “Meil on näiteks Sadala ja Laiuse noored rahvatantsijad asunud koostööd tegema Avinurme noortega ning kavatsevad ühiselt tantsupeole minna,” ütles Pille Tutt.
Tema sõnul leiab 15. mail Paides aset noorte laulu- ja tantsupeo sümboolne avahetk.
Kes sinna lähevad, näevad näiteks oma silmaga ära noorte tantsupeo repertuaari. Tore on märkida, et tantsude nimestikust leiab ka ühe Jõgevamaa autori, Ave Lääne ehk praeguse nimega Ave Anslani tantsu “Heinalised”. See on kujunenud tõeliseks hitt-tantsuks. Sel suvel tantsitakse seda ju Jõgeval toimuval II Eesti Naiste Tantsupeol.
“See tants on tõepoolest justkui oma elu elama hakanud,” tunnistas Ave Anslan. “Ma ei jaksa seda varsti enam õpetada, sest mul on seda nii palju teha tulnud. Aga paistab, et tantsijad ja juhendajad pole sellest veel tüdinud. Ikka tuleb mõnel seminaril keegi juurde ja ütleb, et see on vahva tants.”
“Oma tegijad” on meil ka laulupeo poolel: suure laulupeokoori juhatamise kogemuse saavad Jõgevalt pärit noored dirigendid Janne Fridolin ja Mai Simson.
“Tuleval aastal tuleb kindlasti jälle ilus pidu ning selle kordaminekule ei tohi takistuseks saada ka käima lükatud haldusreformi protsess,” sõnas Pille Tutt.
Ta avaldas lootust, et Jõgevamaa saab noortepeol kindlasti suure hulga lauljate, tantsijate, pillimängijate ja võimlejatega esindatud olema.
“Soovitan kooride ja tantsurühmade esinemisrõivad aegsasti üle vaadata: võib-olla on nende juures midagi parandada või täiendada. Loodan ka, et kõik juhendajad, koolid, lapsevanemad, omavalitsused jt teevad kõik neist oleneva, et pidu meie maakonna laste jaoks korda läheks. Oleme väikesed, aga tublid,” ütles Pille Tutt.
XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”
* Pidu peetakse 30. juunist 2. juulini 2017 Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi staadionil
* Noorte laulupeo peadirigent on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Margus Toomla.
* Peo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste “juured” alla.
* Kollektiivide registreerimine noortepeole on lõppenud. Esmaste andmete põhjal registreerus 906 koori ja orkestrit, 787 rahvatantsu- ja võimlemisrühma ning 48 rahvamuusikakollektiivi. Ka Jõgevamaal on registreerunuid rohkesti.
RIINA MÄGI
