Jõgeva linnaraamatukogu loomingulisel päeval, 18. märtsil avati seal Jõgeva kunstikooli õpilaste tööde näitus “NUNNU LOOMing”. Noorte isevärki loomi saab vaadata raamatukogu kahel korrusel.
Näitusel on esindatud 28 lapse tööd. Noored kunstnikud on nunnusid loomi kujutanud sedavõrd palju, et näitust jagub raamatukogus nii täiskasvanute kui ka laste lugemissaali. Teisel korrusel tervitavad väljapaneku uudistajaid 13 autori valdavalt pastellidega joonistatud loomad: kassid, koerad, lõvi, hobune ja jänes. Kohe jääb silma, et loomi pole lihtsalt paberil kujutanud, vaid on tabatud igas olendis midagi talle kõige loomuomasemat, olgu selleks siis suurte säravate silmadega mopsikutsikas või iseteadliku pilguga suursugune kõuts. Jõgeva kunstikooli õpetaja ja näitusetööde juhendaja Elita Järvela rääkis, et lemmikloomade teema tuli kuidagi sujuvalt ja köitis kohe kõiki lapsi. Loomad lähevad kõigile korda: kel on lemmikloom või unistab sellest, kes on loomadest lugenud või filme näinud. “Loom ongi lapsele kõige parem sõber, kes teda tingimusteta armastab. Vaikselt hiilides tõmbab ta lapse kõrvale arvutist ja mobiilikeskkonnast, kutsudes õue mängima või lihtsalt endaga suhtlema, jagades enda poolt armastust ja kosutades sel moel lapse hinge,” rääkis õpetaja.
Muide, ka hiidprussakad saavad olla lemmikud: ühel noorel kunstnikul on neid kodus suisa 20.
Igal loomal on lugu
Koera, jänese ja kiisu on näitusele toonud 11-aastane Heli-Liis. Tüdruku kass kannab nime “Eriline”. Seda kass ongi, sest tal on üks silm kollane ja teine roheline. “Alguses tegin ma talle kollased silmad, aga see värv ei meeldinud mulle. Tegin siis ühe silma sinisega üle ja see muutus roheliseks. Mulle ja teistele õpilastele hakkas see kohe meeldima,” rääkis Heli-Liis, kuidas tema joonistatud kass erilise välimuse sai. Tüdruku suured lemmikud on aga jänesed, neid on tal lemmikuna mitmeid olnud. “See jänes on ühe foto järgi tehtud. Tal oli seal lill kõrva taga ja kohe oli selge, et seda ma tahangi joonistada. Nimetan seda jänkut hellitavalt tupsuks,” rääkis autor. Jänes on Heli-Liisi sõnul tema kõige värskem töö, just enne esitlust sai valmis. Viimase viimistluse andis ta värviküllase taustaga. “Mulle meeldivad värvid ja tahan neid alati palju lisada. Taustu pildi järgi teha ei saa. Panen tavaliselt silmad kinni ja joonistan seda, mida siis näen,” kirjeldas Heli-Liis oma loomingulist puhangut. Tüdruku vahva kutsikas on pildil parasjagu õues lustimas, puuleht suus ning liblikad taustal lendlemas. Pilt väljendab tüdruku igatsust oma koera järele. “Kord tuli isa koju ja ütles, et ostis Bella. Tormasin kohe välja, aga see oli hoopis paat. Olin nii pettunud, sest arvasin, et see on koer,” rääkis tüdruk.
Koolikaaslaste töödest tõi Heli-Liis välja Kaarel Vaakmanni roheliste silmadega kassi. “Silmad tulevad hästi esile, neis on õige läige. See on justkui foto!” Talle meeldib ka Kertu Kinksi hobune. “Olin ise kõrval, kui ta seda tegi. Ta pidi pildi tegema kahe päevaga, aga sai valmis hoopis päevaga. Tal oli väga palju tööd, aga hobune sai nii ilus nagu päris,” lausus Heli-Liis. Kertu on ka näituse kõige viljakam noor kunstnik, kel on välja pandud koguni viis tööd.
Paberist loomad
Kunstikooli õpetaja Piret Järve juhendamisel avasid õpilased loomade muinasjutulisema pale. Raamatukogu lasteosakonna lugemissaalis istuvad ja lesivad laudadel vanast ajalehest vormitud tegelased. Õpetaja Piret Järv selgitas, et see tehnika on papjeemašee. Kortsutatud paberile on kihiti kleebitud ajalehetükke. Kevadise „karvkatte“ said loomad aga akrüülvärvidega, inspireeritult kangamustritest. Loomade seast tuleb esile teistest tegelastest oluliselt suurem sebra. “Kui ma esimeses tunnis näitasin, kui suur võiks loom olla, tuli minu juurde õpilane Heli-Liis ja küsis, kas selline suurus sobib. Pärast aga selgus, et see oli kõigest looma pea ning loom ise tuli üle ootuste suurem,” rääkis õpetaja Piret naerdes. Ta lisas, et õpetajal võib olla küll oma ettekujutus, kuid lapsed on loomingulised ning välja tuleb hoopiski ägedam asi.
Kunstikooli õpilaste eriskummalisi loomi saab Jõgeva linnaraamatukogus uudistada 15. aprillini.
Tähtsad numbrid
20 aastat tagasi 18. märtsil oli linnaraamatukogul selles majas esimene tööpäev. Raamatukogu direktori Sirje Naritsa sõnul on märts nende jaoks üks tähtis kuu. Nimelt juba 1913. aastal sai põhikirja Jõgeva esimene raamatukogu. “Loeme seda meie raamatukogu alguseks. 15. märtsil 1996 avasime raamatukogu praeguses majas,” lausus Narits. Raamatukogu direktor väljendas heameelt, et just sel tähtsal päeval avasid kunstikooli õpilased nende majas näituse. Ka kunstikoolil täitub septembris 20 tegutsemisaastat. Ja mis oleks parem viis selle tähistamiseks, kui oma loomingulist rõõmu teistega jagada. Kunstkooli õpetaja Elita Järvela rääkis, et number 20 on tore kokkusattumus. “Kui Jaana Koppel mulle sügisel raamatukogust helistas ja näitust pakkus, ei mõelnudki, et ka Jaanal täitub raamatukogus 20 aastat ja mina olen kunstikoolis õpetanud 20 aastat,” lausus õpetaja.
MARGE TASUR
