Märtsikuu viimasel täisnädalal, kui koolijütsidel vabadus ja munapühad ukse ees, korraldasid Tabivere noortekeskus ja rahvamaja järjekordse õpitubade päeva.
Noortekeskuse eestvedajal Gerli Neemel ja rahvamaja juhatajal Triinu Täpsil on selline ühistöö juba n-ö käe sees, sest taolisi sisukaid isetegemise päevi on läbi viidud juba üsna mitu. Ja tundub, et järjest populaarsemad need laste ja noorte hulgas on.
Ülemöödunud teisipäeva keskhommikul hakkas mudilasemõõtu ja teismelisi koolilapsi juba üsna aegsasti rahvamaja suunas voorima. Tõepoolest polnud mõttekas enam kodus passida, kui siin kõik toad juba magusat küpsetamislõhna täis. Esimesed plaaditäied muffineid olidki juba küpsed ja uued ahjuminekuks valmis. Kogu see ahvatlev kraam jäi aga rahulikult jahtuma, et päeva lõpuks kaunistused peale saada ja seejärel noorte askeldajate kõhtudesse kolida.
Kõrvarõngad ja käeketid, tibud ja ussikesed
Koolivaheaegadel korraldatakse suuremaid õpitubade päevi, kaks korda kuus tegutseb loovusring.
Ühes noortekeskuse tubadest olid laual karbid mitut mõõtu värviliste helmestega, traadikerakesed ja tangid.
Noorukese juhendaja Gerlina asjalike nõuannete toel võtsid siin vähehaaval kuju ehted. Selgus, et Gerlina on noortekeskuse juhataja Gerli tütar ja õpib Jõgeva põhikoolis kuuendas klassis. Ema sõnul hakkas Gerlina mõne aasta eest sedasorti näputöö vastu tõsist huvi tundma, sestap sai talle vahendid ostetud ja võimalus antud ning nüüd oskab tüdruk juba teisi õpetada.
Seda, et kevad on käes ja majas tegutsevad noored kunstnikusilmaga inimesed, oli Tabivere rahvamajas igal sammul märgata. Peatsetele ülestõusmispühadele vihjasid munakujulised küünlad, mis leidlikult pokaalidesse „pesa teinud”, põrandavaasides püüdsid pilku hiirekõrvul oksad, laudadel-riiulitel kelmikailmelised mänguasjad: tibud, kassid, kapsaussid…
Gerli Neeme sõnul sündisid need vahvad pehmed tegelased nädala eest siinsamas järjekordsete meisterdamistundide ajal Suva vabrikust saadud praaksokkidest ja –põlvikutest. „Topid soki pehmet materjali või herneid täis, annad mänguasjale soovitud kuju, kleebid ilmekad silmad pähe – ja valmis,” rääkis noortejuht, lisades, et järgmisena on plaanis õppida noortega selgeks üks tants ja esitada see rahvamajas 22. aprillil toimuval puhkeõhtul. Nimelt ei tegelda loovusringis sugugi mitte vaid meisterdamisega, vaid, nagu ringi nimigi vihjab, tegutsetakse loovalt. Aasta algusest siiani on aga jõutud veel meisterdada sõbrapaelu ja õnnitluskaarte, kleebitud keraamilistest plaatidest mosaiike. Viimati mainitud tööde tarvis saadi muide materjali Valmecolt. Kui kenasti küsida, tulevad Gerli kinnitusel materjaliga appi kõik firmad, kus leidub heasüdamlikke inimesi.
Ta tõdes, et järjest rohkem koolilapsi leiab pärast tunde tee Tabivere noortekeskusse. Märkimisväärseks magnetiks on muidugi mõne kuu eest saadud moodsad arvutid, kuid järjest aktiivsemalt osaletakse ka muudel ettevõtmistel. Lootust on atraktiivset tehnikat ajapikku ka juurde saada.
Kuidas „hullu panna”?
Kuni kunstnikukäega Virgylia Soosaar osavnäppudega puust, hanesulgedest, paberist, vahvatest kleebistest ja muudest loodusesõbralikest materjalidest unenäopüüdjate meisterdamist alustas, jõudsid suurde saali oma arsenali üles panna tuntud trummivirtuoosid Peeter Jõgioja ja tema poeg Siim.
„Täna saate hullu panna, nagu öeldakse,” lubas Peeter ja näitas kõigepealt koos pojaga ise, kuidas see käib. Tõepoolest, trummiduett pani põranda värisema ja kirsiks tordil oli osav ja kõlav löök peaga taldrikute pihta. Aga enne, kui lastele põristamiseks võimalus anti, tehti neile selgeks, kuidas pulki nii käes hoida, et need näppudest ei pudeneks, aga samas sõrmed häda ei saaks.
Põristada oli muidugi ilmatu tore, aga kui trummimehed löögikiiruse lugeja üles seadsid ja lastele võimaluse andsid võistelda, kes näiteks minutis rohkem lööke kirja saab, tekkis selle aparaadi juurde kohe pikk järjekord.
Et tegemist ikkagi õpitubade päevaga, said trummihuvilised neid mänguriistu ka lähemalt uurida ja oma käega katsuda. Kuubikujulist trummi võis pealt lahti teha, selle nahkasid pingutada ja pilli seestpoolt mängidagi. Kõlas hästi küll!
Tasapisi nihkusid trummiparadiisist vaiksematesse ruumidesse kõigepealt täiskasvanud ja siis juba mõned nooremadki, kellele meenus, et muffinid on nüüd kindlasti jahtunud, ootavad kaunistamist ja söömist.
Nii mõnigi noor küpsetamishuviline sai praktikas kogeda, et muffini või ka näiteks vormikoogi kaunistamiseks ei pea sugugi alati koort vahustama, kreemi keetma ega poest värvilisi nööbikomme ostma. Murra aga šokolaaditahvel ruudukesteks, soojenda vedelaks, kalla kilekotti ja lõika kotinurka väike auk, et kaunistus küpsetisele voolaks.
KAIE NÕLVAK
