Põltsamaal tuntakse Ellar Sügistet eelkõige kui fotograafi ja kaamerameest. Üldiselt teatakse kohapeal ka seda, et Ellar kindlustajana tegutseb, ent enamik Põltsamaa kandi rahvast ilmselt ei tea, et ta on paljudel aastatel pälvinud ERGO Kindustuse parima kliendihalduri tiitli.
Ellar Sügiste sündis 1959. aastal praeguse Torma valla Koimula külas. Vanemad töötasid Kungla kolhoosis maalritena, aga Ellarit köitis juba maast madalast põllutöö. Kui tema kodu lähedal põllul mõni traktor töötas, oli ta seda huviga jälgimas ja tihti võeti ta ka sõitma. Lapsepõlves oli Ellar kindel, et ka temast saab tulevikus traktorist.
Kodus tuli tollasel maalapsel mõistagi kõiki koduseid toimetusi teha: peenraid rohida ja kasta, muru niita, heina teha, peedipõllul kõblata.
Koolis esialgu konarlikult
Ellari koolitee algas 1966. aastal Torma kaheksaklassilises koolis. Tema enda sõnul oli ta algklassides paras krutskimees ja ega õppiminegi alguses kuigi hästi ei sujunud. Kolmandas klassis jäi ta lausa istuma ja oli üks nendest oma klassi kolmest poisist, keda siis erikooli saata taheti. Poisid saadeti Jõgevale tollase probleemsete alaealistega tegelenud komisjoni ette. Selgus hoopis, et probleem polnud mitte poistes, vaid nende õpetajas, kes selle peale käsile võeti. Kui õpetajat oleks tookord kuulatud ja Ellar oleks erikooli sattunud, oleks see võinud ta tulevase elu rikkuda. Torma koolis laulis Ellar poistekooris, tänu millele sai käia laulupidudel. Samuti lõi ta kaasa rahvatantsurühmas ja käis paaril suurel tantsupeol. Väga positiivsena on talle meelde jäänud klassiõhtud, samuti tollased vahvad matkad. Ka suusatamine oli Torma koolis au sees ning see talvine tegevus sobis Ellarile hästi. Alates kuuendast klassist läks poisi pea n-ö lahti ja kaheksanda klassi lõputunnistusel olid tal ainult mõned „kolmed“.
Läks sõbra eeskujul Kuremaale õppima
Ellari koolitee jätkus 1975. aastal Kuremaa sovhoostehnikumis zootehnika erialal. Kooli valikul oli eeskujuks sõber Hannes Härma, kes läks sinna aasta varem. Kuremaa tehnikumi üheks plussiks oli ka võimalus ratsaspordiga tegelda. Ka Kuremaal õppides tegeles ta rahvatantsuga ja sai suurtel tantsupidudel osaleda. Ellar tegi koos kahe kursusekaaslasega läbi traktoristikursuse ja nii said nad koos agronoomidest koolikaaslastega praktika ajal traktoril töötada.
Tehnikumis õppides meeldis Ellarile suusatada ja kord õnnestus tal koolimeeskonna liikmena tollane rajooni suusavõistluste etapp ära võita, mida kajastati ka tollases rajoonilehes Punalipp.
Aktiivsest ajateenijast sai roodu kokk
Ellar leidis endale juba tehnikumi ajal elukaaslase ja sai 1979. aasta aprilli alguses pärast tehnikumi lõpetamist tööle kodukohta Kungla kolhoosi. Ta töötas Vaiatu suurfarmi sigalakompleksis ja Tõikvere lüpsikarjafarmis. Vahepeal oli perre sündinud tütar. Sel ajal elati juba Lustivere kolhoosi Neanurme külas ning Ellar töötas zootehnikuna ja tema abikaasa brigadirina. Tütar oli kaheksakuune, kui Ellar armeeteenistusse läks. Novembris 1981 asus ta teenima Voroneži oblasti Sadonski linna. Seal tunti ootamatult huvi, kas Ellar süüa teha oskab. Ta vastas jaatavalt ning temast sai roodu kokk ja hiljem söökla juhataja. Mõistagi tekkisid sööklas toidujäägid ja nii tuli Ellaril vahepeal ka sigu söötmas käia. Kokad oli enne hommikust rivistust juba toitu valmistamas ega pidanud rivistusel osalema. Neil oli võimalus autoga linnas toiduaineid varumas käia, samas kui roodukaaslased väeosa territooriumilt välja ei saanud. Ellar oli roodus ainus eestlane. Roodu kokk tuli koju märksa kogukamana, nii et saapapaelugi oli raske siduda.
Pööras elus uue lehekülje
Armeeteenistuse ajal oli Ellari abikaasa paraku oma teed läinud ja nii pakkus Ellar ennast tööle Lillevere-nimelisse kolhoosi. Tollane esimees Tiit Kulu võttis noore mehe hea meelega vastu ning Ellarist sai Võhmanõmme suurfarmi zootehnik. Elukohaks sai praeguse Sõpruse pargi kõrval asuv tornelamu, kus ta ise korteri siseviimistlustööd ära tegi. Ellarile on väga positiivse eeskujuna meelde jäänud Lillevere kolhoosi tollane peazootehnik Juhan Tennasilm, kes oli väga nõudlik oma alluvate suhtes. Sama positiivsena on meeles ka farmi üksmeelne ja töökas kollektiiv.
Lillevere kolhoosil olid sellel ajal sõprussidemed Saksa Demokraatliku Vabariigiga, kust neile saabus külla üks delegatsioon teise järel ja ainuüksi seetõttu pidid nii kolhoosi põllud kui laudad head välja nägema ja majandamine tasemel olema. Farmi ümbrus oli alati ideaalselt puhas ning seal kasvasid lilledki.
Aastatel 1986-1987 saavutas Lillevere kolhoos farmide arvestuses Eestis teise koha, alla jäädi vaid tollasele kuulsale Estonia kolhoosile. Lilleveres töötas ta kuni 1989. aastani, kui kolhoosid-sovhoosid lagunema hakkasid. Lillevere aastatel leidis Ellar endale uue elukaaslase Svetlana ning abiellus.
Kõhklusega vastu võetud ametist kujunes elutöö
Kolhooside lagunemise järel kutsus tuttav mees Alar Tiimla Ellari oma ehitusfirmasse. Üsna pea kutsusid vennad Sõnajalad Ellari Põltsamaal asunud kaupluse juhatajaks. Selles ametis jõudis ta töötada umbes aasta. Seejärel tegi seni kindlustuses töötanud ning Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku ametisse asunud Ülle Koppel Ellarile ettepaneku asuda tööle kindlustajana Polarise kindlustuses.
Zootehnikuks õppinud mees võttis tundmatu väljakutse kõhklusega vastu, kuid pärast paari koolituse läbimist hakkas talle see töö meeldima, ehkki alguses tuli ukse tagant ukse taha käies endale kliente leida. Kontorit samuti polnud ja poliisid tuli käsitsi kirjutada. Ellarit abistas tollal tubli müügijuht Maire Arbus, kes oskas teda piisavalt motiveerida ja suunata.
Nüüd, olles täielikult kindlustajaametisse „sukeldunud”, ei saa ta enda sõnul teha oma tööd halvemini kui aasta eest, või aasta pärast kehvemini, kui käesoleval aastal teeb. Polarise juhtkond valis firma kindlustajate seast parimad välja ja korraldas neile põhjalikke koolitusi, mis panid aluse Ellari tulevasele edukale karjäärile. Pärast Polarise tegevuse lõpetamist sattus Ellar tänu seal tööl olnud tuttavale Leks kindlustusse. Ellarile meeldib tema töö väga, sest see annab vabaduse ning pakub suhtlemisvõimalusi. Samas teeb talle rõõmu, kui saab inimesi oma tööga aidata. Enne viimaseid jõulupühi põles Põltsamaal maha üks eramu, kuid peavarjuta jäänud pere võib Ellari abiga juba jaanipäevaks uue kodu saada.
Nakatas hobiga ka noorema poja
Kolhoosis mitme aasta vältel korteris elanud inimesena tundis Ellar, et selline olme ei sobi talle. Koos abikaasaga asusid nad endale maja otsima ja leidsid selle 1989. aastal Põltsamaa linnast. Kuid ka selline 600 ruutmeetrile surutud linnamaja Ellarit ei rahuldanud ning 14 aastat tagasi leidis ta uue kodu kohas, kus ümberringi on ruumi ja avarust ning kus aknast välja vaadates naabri aknaid ei näe.
Peres on üles kasvanud kaks tublit poega. Vanem poeg Janar on tegev kahes Eesti ettevõttes, noorem poeg Alar leidis endale saarlannast kaasa ja teda abistab Ellar oma kodu rajamisel Saaremaale. Alari peres on kasvamas ka peagi kolmeseks saav pisipoeg Armin.
Noorem poeg sai isalt kaasa ka huvi fotonduse ja videofilmide tegemise vastu. Ellaril endal tekkis selle vastu huvi juba Torma koolis õppides. Ellari isa tegutses siis Vaiatu vabatahtlike tuletõrjujate salga pealikuna ja tal oli fotoaparaat Smena 2. Vahel andis isa pojale fotoaparaadi kooli kaasa, nii tegi ta pilte kooli sündmustel. Ka kooli autahvli fotod olid siis Ellari tehtud.
Kodused toimetused abikaasa õlul
Koolipoisina käis ta sageli isaga kaasas Tallinnas Pikal tänaval asunud poes, kuhu meremehed igasuguseid välismaiseid kaupu müügile tõid. Kord oli keegi meremees sinna just videokaamerat ja telerit pakkumas. Kui Ellar oli näinud, kuidas videopilt teleriekraanile jõuab, tundis ta, et tahab ka ise videofilme tegema hakata. Nii ta 1980. aastatel endale esimese kaamera soetaski. Ta teeb videofilme ja kinnitab, et sagedased nädalavahetustel kodust eemal olemised pole talle tüütavaks muutunud. Pealegi annavad kohtumised uute inimestega võimaluse leida uusi kliente ka kindlustajana. Veel kolm aastat tagasi mahtus hooaega aprillist kuni oktoobri lõpuni 36 pulma, vahel lausa kolm pulma ühel nädalalõpul. Vahel tuli ette, et üks pulm toimus näiteks Haapsalus, teine Taagepera lossis ja kolmas Võrus. Nüüd abistab Ellarit videofilmide tegemisel ka tema Saaremaal elav poeg. Poja mõtted liiguvad selles suunas, et rajada Leisi vallas asuvale mereäärsele krundile ka külalistemaja. Ka Ellaril enda kodu asub kaunis kohas ja näeb kena välja, mida tõestab 2010. aastal maakonna kauni kodu aunimetus. Maja asub jõe ääres ja ainuüksi õueala suurus on kolm hektarit. Kodu ja koduümbruse kauni väljanägemise eest hoolitseb tema kodune abikaasa Svetlana. Oma igapäevasest tööst lõõgastub Ellar vahva seltskonna liikmena ATVde safaritel, kus ta osaleb koos poegadega. Tänavune safari toimub juba aprillis. Talvel võtab ta osa lumesaanide safarist, suvel aga ajab tsikli garaažist välja. Tänavu tahab Ellar kindlasti osaleda Narvas toimuval rahvusvahelisel tsiklimeeste kokkusaamisel. Suur reisiinimene ta ei ole, aga üks väga vahva reis on tal meeles 2008. aastast, mil nad koos sõpruskonnaga Jaapanis Kaido Höövelsonil külas käisid. Jaapan on riik, kuhu ta uuesti tagasi tahaks minna. Ka Euroopa riike on Ellar külastanud, sealhulgas mitmel korral Saksamaal käinud.
Karjääriredelil Ellar tõusta ei plaani, küll aga tahab oma praegust tööd järjest paremini teha ning uusi kliente leida. Ta usub, et suudab endast järjest rohkem anda, sest tal on kõvasti vedanud nii praeguse Tallinnas tegutseva müügijuhi kui teda kontoris abistava assistendi Merlin Vindiga.
ERGO Kindlustuse tippkliendihaldurina naudib ta iseotsustamise vabadust ning võimalust klientidega suhelda. Ta tahab ka olla toeks oma poegadele ja lapselapsele, olla hea abikaasa.
Ellar Sügiste elukäik
Sündis 9. juulil 1959
Õppis Torma 8-klassilises koolis, seejärel Kuremaa Sovhoostehnikumis zootehnikuks
Armeeteenistus möödus Voroneži oblasti Sadonski linnas Sõjaväest naastes asus tööle Lillevere kolhoosi zootehnikuna
On töötanud lühikest aega ehitusfirmas ja kaupluse juhatajana, seejärel leidis kutsumuse kindlustuses kliendihaldurina
Ellar Sügiste ja tema abikaasa Svetlana Mõhkülas asuvat kodu tunnustati 2010. aastal maakonna kauni kodu tiitliga
Tegutseb aktiivselt fotograafina, teeb videofilme
Esimesest abielust tütar, praegusest kaks poega
On vanaisaks pisikesele Arminile
TOOMAS REINPÕLD
