Möödunud aasta keskmise palga statistika tõendab, et töötava inimese jaoks oli eelmine aasta tõepoolest soodne. Kahjuks ei kasvanud inimeste sissetulekud kooskõlas ettevõtlussektori tuludega, mistõttu on tõenäoline, et palgakasv suurendab mõnevõrra töötust.
Aastaga suurenes keskmine palganumber kuus protsenti, jõudes 1065 euro tasemeni. Et 2015. aastal vähenes ka tulumaks ja tarbijakorv odavnes, võib öelda, et palgatöötajale oli aasta väga edukas.
Sektoritest suurenes keskmine palk kiiresti mitmel madalapalgalisel tegevusalal nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus jt. Tugeva panuse sellesse andis miinimumpalga 10protsendiline tõus, kuid ei saa välistada, et ka maksuameti teravdatud huvi ümbrikupalga vastu on statistikat mõjutanud. Keskmise palga tõusu võimendas kiire kasv kahel tegevusalal, kus palgataseme määravad suuresti riiklikud kokkulepped – meditsiinis ja hariduses. Et õpetajate palgatõusust on tehtud poliitiline prioriteet, siis kasvas hariduses keskmine palk lausa 8,2 protsenti. Meditsiinitöötajate edukad palgaläbirääkimised mõne aasta eest tõid kaasa kaheksaprotsendilise kasvu ka 2015. aastal. Kahjuks tuleb tõdeda, et kiire palgakasv on olnud mõneti põhjendamatu ja ei vasta majanduse tegelikele võimetele. Keerukad olud eksporditurgudel ja Euroopa nigel majanduskliima on olnud Eesti ettevõtlussektorile tõsine väljakutse. Statistikaameti andmetel kahanes ettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes kõigis kolmes kvartalis, mille kohta on andmed olemas, ja suure tõenäosusega ka aasta viimases kvartalis. Pikalt kestnud tasakaalustamatus annab endast märku esimeste koondamistega. Olukorras, kus töötus on langenud kuue protsendi tasemele, on parim aeg teha majanduses ümberkorraldusi.
2015. aastal jõudsat kasvu näidanud jaemüük jätkas samas tempos suurenemist ka käesoleva aasta jaanuaris. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes aasta esimesel kuul nii püsiv- kui jooksevhindades kaheksa protsenti. Teatavasti tõusis alates veebruarist kütuseaktsiis, kuid nafta madal hind on aktsiisitõusu tanklates siiski vaevumärgatavaks muutnud.
Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted 2016. aasta jaanuaris sama palju kui eelmisel aastal. Plusspoolele vedas tööstustoodangu suur kasv energiatootmises, töötlevas tööstuses aga kahanes toodang kahe protsendi võrra. Tootmismahtu vähendas peamiselt elektroonikatööstuse toodangu enam kui 20 protsendi suurune langus. Murettekitavam on aga tootmismahu langus metallitööstuses, sest sellel alal tegutseb Eestis oluliselt rohkem ettevõtteid ja tööstusharu panus Eesti majanduses loodavasse lisandväärtusse on elektroonikatööstuse omast oluliselt suurem. Tegelikult võib olukorda tööstuses siiski rahuldavaks pidada, sest enam kui pooltes tööstusharudes toodang eelmise aasta jaanuariga võrreldes kasvas. Endiselt jätkub korralik kasv puidu- ja mööblitööstuses. Praktiliselt terve eelmise aasta kestnud langusest väljus keemiatööstus ja hea tulemuse tegid Eesti haagisetootjad. Jaanuaris näitas suurt kasvu ka Eesti laevatööstus, kus toodangu maht oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes kaks ja pool korda suurem.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
