Mõni aasta tagasi loobusid kaupluseketid Rimi ja Säästumarket eestimaise toore sea- ja veiseliha kokkuostust, pannes selle asemel oma kaubamärgi all müüki võõramaise liha. Selle sammuga taheti survestada Eesti tootjaid liha odavamalt müüma.
Õnneks hääletasid kliendid Rimi otsuse peale jalgadega, mille tulemusena otsustas Rimi kiirkorras kodumaise sea- ja veiseliha poelettidele tagasi tuua. Kuigi tegemist on aastatetaguse looga, on vale arvata, et ebaausad kauplemistavad on meie kaubandusest kadunud.
Väiketootjad hoiavad elu maal
Milline on Eesti konkurentsipoliitika, on seni jäänud segaseks. Tarbijakaitseamet ühest küljest küll kaitseb tarbijat, kuid tarbijate soov saada kvaliteetset ja kodumaist toitu jäetakse röövelliku majanduspoliitika taustal tähelepanuta. Toetan seisukohta, et konkurentsiametile tuleb anda õigused ja vahendid ebaausate kauplemistavadega võitlemiseks kogu toiduainete tarneahelas, sest see kaitseb nii Eesti tootjate kui ka tarbijate huve.
Meie majanduse mootoriks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Põllumajanduses tegutseb palju väiketootjaid, kelle tegevust on vaja kaitsta. Eesti riiki valitsev Reformierakond õhutab muudkui ettevõtteid looma ja ettevõtjaks hakkama, ent eirab tõsiasja, et enamik loodavaid ärisid on väikeettevõtted, keda on vaja eriti nende tegevuse algusjärgus jõuliselt toetada. Väiketootjad on meie maa sool ning need ettevõtted pakuvad maapiirkondades inimestele tööd ja leiba.
Väiketootjate toetamisest võidab rahvas
Eesti inimesed on aldis proovima uusi ja põnevaid kodumaiseid toidukaupu, aga ketikauplustes peavad nad tihti leppima nigela valikuga. On kahetsusväärne, et Eesti riik ei soodusta meie väiketootjate tegevust ega eemalda tõkkeid, mis kaupluseketid neile pidevalt õhinal ette veeretavad.
Suured poeketid kasutavad oma jõupositsiooni mõnuga ära. Mida madalama hinnaga nad kauba kätte saavad, seda soodsamalt on neil seda võimalik poodides müüa. Arusaadavalt ei valmista Eesti väiketootjad odavat massikaupa.
Väiketootjate probleemiks on väikesed tootekogused, mille hinda ei saa lõputult langetada, sest siis kaotab nende tegevus mõtte. Eesti majandusele on oluline, et väiketootjad oleksid jätkusuutlikud ja pakuksid häid kaupu. Kui raha jääb Eesti majandusse, võidab sellest kogu eesti rahvas. Kui aga ketid toetavad võõramaiseid tootjaid, liigub raha võõrsile.
Varustatus kodumaise toiduga on julgeoleku küsimus
Eesti põllumajandus on täna kriisis, kuid tänase valitsuse jätab see külmaks. Euroopa Liidu sanktsioonidest tingitud piirangud on Vene turu meie toidukaupadele sulgenud, seetõttu on näiteks meie piimandust tabanud suur ületootmine. Eesti seakasvatust räsivad ranged piirangud, mis peaksid aitama lahti saada sigade Aafrika katkust. Sellises rängas olukorras on tähtis, et kaupluseketid toetaksid kodumaise toodangu müüki selleks, et Eesti ettevõtetel oleks raha palkade maksmiseks ja meie inimesed saaksid tööd. Sealt kogub ju oma maksutulu ka valitsus.
Kodumaiste toidutootjate toetamine on oluline veel toidujulgeoleku aspektist. Kogu toidusektori ahel alates tootjast kuni kaupmeheni peab olema jätkusuutlik ning tagama toiduga varustatuse, kui meid mis tahes põhjusel tabab sõjaline või majanduspoliitiline kriis.
Eestil on taas põhjust Lätist eeskuju võtta
Lätis võeti mullu vastu seadus, mis kaitseb sealseid väiketootjaid jaekaupmeeste omavoli eest. Näiteks ei tohi kaupmees kehtestada ebaausaid leppetrahve, venitada arvete maksmisega ega muuta toiduainete tellimust hiljem kui kaks päeva enne tarnet.
Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus pole reegleid paika pandud. Erasektor on ise püüdnud hea kaubandustava probleemistikuga tegelda, kuid ebaõnnestunult. Valitsus peaks tõsiselt kaaluma samme, mis toetaksid väiketootjaid ja kaitseksid neid jõupositsioonil olevate kaupmeeste omavoli eest.
Kui kaupluseketid suhtuksid kodumaistesse väiketootjatesse mõistvalt, soosides nende toodete müüki, ega suruks neile peale ebareaalseid tingimusi, võidaks sellest kogu Eesti.
SIRET KOTKA, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees
