Ehkki kevad astub jõudsate sammudega edasi, saab Kuremaa terviseradadel hea tahtmise korral veel suusamõnusid nautida. Tõsi, nüüd peab juba valima, kus sõita, sest mõnedes rajapunktides on maa paljaks sulanud.
Kuremaa suusaradade hooldaja Andres Lippur kinnitas, et kuni möödunud nädalani oli võimalik kasutada veel kõiki suusaradu ning sõita sai isegi uisustiilis. Esmaspäeva hommikulgi olid rajad veel päris heas seisus ning Lippur tegi neile isegi rajatraktoriga ringi peale. Esmaspäevane soe päikesepaiste sulatas aga päeva jooksul mõnes rajapunktis juba palja maa välja ning järgmisedki päevad on lumekihti jõudsalt kahandanud.
“Aga tõelised suusagurmaanid võivad veel praegugi lumisemaid rajalõike otsima minna,” kinnitas Andres Lippur. “Metsa vahel ei sula lumi sugugi nii kiiresti kui lagedamates paikades. Suusaradade pikemad tõusud on aga siiski juba jäiseks muutunud ning põllupealsetel lõikudel on muld väljas. Nii et neljapäevast alates ma raja valgustust enam sisse ei lülita. Nüüd on ju õhtuti päris kaua valge ka.”
Andres Lippuri sõnul kujunes suusahooaeg seekord lühemaks kui mõnel varasemal aastal. Detsembris suusatada ei saanud, aga 3. jaanuaril olid esimesed sõitjad juba platsis, ehkki radu õigupoolest veel polnudki.
“6. jaanuaril läksin esimest korda väikese traktoriga lund tallama ja suure traktoriga käisin esimest korda väljas 16. jaanuaril,” meenutas ta.
Ehkki tavainimesele tundus, et lumi vahepeal sootuks ära kadus, teadsid suusasõbrad, et Kuremaa radadel saab sõita ikka. Ainult jaanuari lõpus oli Lippuri sõnul paar sellist päeva, mil rajale minna polnud mõtet. Siis ei lülitanud ta ka rajavalgustust sisse.
Detsembrikuine paljas maa ja hilisemad kõikuvad ilmaolud jätsid jälje ka Kuremaa radade külastusstatistikasse. Kui parematel hooaegadel on radade kasutuskordi kogunenud seitse-kaheksa tuhat, siis lõppeval hooajal ehk 2400-2500 ringis. Registreerimislehe andmetel käidi Kuremaal suusatamas ka Tartust, Tallinnast, Pärnust ja Helsingist. Külastajate päritolu läks eriti kirjuks just vastu kevadet. Iseasi, kas suusatamas käinud soomlased tegelikult ka Helsingist tulid, või tulid tegelikult Eestist, kuhu neil teine elamine muretsetud.
Andres Lippuri sõnul kujunes suusaradadel üheks rahvarohkemaks päevaks 6. märts, mil seal toimus kultuuriseltsi Vanaveski poolt korraldatud traditsiooniline naistepäeva suusasõit. Siis oli suusatamas umbes 120 inimest.
“Mõned sellised rahvarohked päevad olid veel,” ütles ta. “Aga päris õiget hoogu suusatalv seekord sisse ei saanud. Samas jätkus huvilisi ka kelgumäele — juhul, kui ilm parajasti kelgutamist soosis.”
Andres Lippur on püüdnud ka uurida, kui paljud talispordihuvilised pärast suusasõitu Kuremaa ujulat külastavad. Ta usub, et umbes pooled.
“Huvitav, kas see, kui tooksime suusaraja ujula juurde välja, võiks ujuma tulijate hulka suurendada?” arutles Lippur.
RIINA MÄGI
