Eestis on kümneid ettevõtteid, kelle üheks või peamiseks tegevusalaks on laenude väljastamine. Valikuvõimalus on alati hea, kuid see tähendab ka, et parima pakkumise väljaselgitamine on üks pagana keeruline väljakutse. Ega laenuandjadki seda just lihtsamaks tee – eks igaüks üritab end teistest siledama ja kenamana näidata.
Nii võiski selguda, et reklaamides nähtud ülisoodne intressiprotsent on vaid pool tõde ning kokkuvõttes võib esmapilgul superdiilina tundunud laenupakkumine hoopis kulukamaks osutuda. Sellest aastast alates on küll reklaamide näitamise võimalusi seadusega oluliselt piiratud, mis küll välistab pooltõdede kuulutamise, kuid vaevalt see lõpliku valiku tegemise tarbijale kuidagi lihtsamaks teeb.
Kui mingit finantsteenust reklaamitakse näiteks et: “Nüüd 12protsendilise intressiga!”, võib see tähendada nii aasta- kui kuuintressi ning mõlema hinnatasemega pakkujad on turul täiesti olemas. Aastaintress või kuuintress, kontohaldustasu või lepingu sõlmimise tasu, intress ja krediidikulukus, lepingu muutmine ja ennetähtaegne tagasimaksmine… Võtab silme eest kirjuks?
Lõplikku selgust ei toonud ka kohustus avalikustada laenude krediidikulukus, sest kui üks pakkuja näitab kulusid reklaamis 500eurose ja teine 1500eurose laenu puhul, on ka sel kindel põhjus: ühele on laenutingimusi arvestades kasulikum näidata üht, teisele teist.
Ärge saage valesti aru – krediidikulukuse määra avalikustamine laenuteenuste reklaamides oli suurepärane samm. Mäletate veel kiirlaenureklaame, kus intressi õieti nagu polnudki? Küll aga olid seal teenustasud, mis ulatusid näiteks kolmandikuni laenusummast. Krediidikulukuse määr muutis säärase skeemitamise mõttetuks – laenuandja peab korraga ära näitama kõik laenu võtmisega kliendile kaasnevad kulud, sõltumata nende nimetustest.
Kuid krediidikulukuse määr ei ole ka lõplik tõde. See mõiste on justkui puhas ja viisakas fassaad, mille taga võib peituda puhas ja korrektne pangahoone, aga ka räpane ja hämar liigkasuvõtjate kontor.
Krediidikulukuse määr sisaldab küll otseseid ja esmaseid laenuga seotud kulusid, kuid kaks võrdse kulukusemääraga laenu võivad lõpuks kalliduselt väga palju erineda. Seda siis, kui mängu tulevad kõikvõimalikud kõrvalkulud, näiteks laenu enneaegse tasumise hind, maksepuhkuse võtmine, eriti aga kõik protseduurid, mis järgnevad näiteks laenumakse hilinemisele.
Kui nii vastutusrikkas küsimuses nagu laenamine on üldse olemas lühike juhis, kõlab see nii: vali välja vähemalt paar-kolm soodsamate tingimustega pakkujat ning küsi neilt siis konkreetsed pakkumised koos lepingu näidistega.
Ja mõistlik on kasutada erinevate laenude tingimuste võrdlemiseks mõnd sõltumatut portaali või kalkulaatorit – autoriteetseim neist kindlasti Euroopa Komisjoni tehtud laenusimulaator, kuhu igaüks saab laenude andmeid sisestada ning kulukust hinnata ja võrrelda. Ühte selle simulaatoriga tehtud näidistabelit saab näha ka meie panga kodulehel https://www.tfbank.ee/laenuvaatlus/ .
Lõplik otsus tee siis, kui oled kõik pakkumised rahaliselt läbi arvutanud, võrrelnud ka mitterahalisi tingimusi ning kõrvutanud neid oma vajadustega.
MARGIT MUNSKI, TF Bank Eesti klienditeeninduse juht
