Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teraviljaekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.
Võrreldes 2014. aastaga, kasvas teraviljaekspordi käive (64 protsenti) samas tempos väljaveomahu suurenemisega (62 protsenti). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.
Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist
Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis ületas esimest korda poolteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on otsitud ülejäävale viljale turgusid üha jõulisemalt välismaalt. 2015. aastal ületas riigipiiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporditi Alžeeriasse ja Hollandisse, otra suuremates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.
Valdava osa välisturgudele suunatud teraviljast moodustasid nisu (58 protsenti) ja oder (35 protsenti). Aastases võrdluses suurenes kõigi olulisemate teraviljakultuuride ekspordi koguseline maht: enim kasvas rukki (84 protsenti) ja nisu (80 protsenti), seejärel kaera (40 protsenti) ja odra (39 protsenti) väljavedu. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 2015. aastal 172 eurot (langes võrreldes 2014. aastaga 2 protsendi võrra, odral 163 eurot (tõusis neli protsenti), kaeral 211 eurot (tõusis11 protsenti) ja rukkil 150 eurot (langes 12 protsenti).
Teraviljaimpordi käive kahanes kolmandiku võrra
Teravilja imporditi 2015. aastal 11,2 miljoni euro väärtuses. Eelneva aastaga võrreldes kahanes impordikäive kolmandiku võrra. Kasvanud ekspordi ja langenud impordi koosmõjul paisus kaubandusbilansi ülejääk 127 miljoni euroni. Teravilja toodi peamiselt Lätist ja Leedust.
Koguseliselt imporditi mullu teravilja 56 600 tonni ehk 42 protsenti vähem kui 2014. aastal. Langus toimus enamikes kaubarühmades. Kui näiteks tunamullu toodi otra sisse 42 000 tonni, siis 2015. aastal vaid pisut üle 7000 tonni. Imporditud odra keskmine tonnihind oli eelneva aastaga võrreldes viiendiku võrra tõusnud, küündides 187 euroni. Maisi toodi Eestisse 15 000 tonni (muutus võrreldes 2014. aastaga -46 protsenti) ja rukist 12 000 tonni (-45 protsenti). Nende tonnihind oli vastavalt 217 (+11 protsenti) ja 166 (+seitse protsenti) eurot.
Vastupidises suunas liikus vaid nisu import. Nisu toodi mullu sisse 18 100 tonni keskmise tonnihinnaga 176 eurot. Aastases võrdluses suurenes nisu import viis korda. Kuigi tugevat hüpet põhjustas osati ka tunamullune madal baas, tõusis nisu teravilja kaubarühmas peamiseks impordiartikliks.
See kirjatükk ilmus ka Maablogis
MARIE ALLIKMAA, maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse peaspetsialist
