Palamuse avatud noortekeskuses saab täna õhtul vaadata kohaliku amatöörteatri lavastust “Meie küla plikad”. Tüki autor on Piret Kuub, lavastaja Raivo Adlas Vanemuise teatrist ning osades teevad kaasa Palamuse gümnaasiumi õpilased Greteliis Terve, Ingel Liis Hedgren Haljas ja Kaisa-Mai Hütt.
“Meie küla plikad” esietendus 9. märtsil ning tol õhtul õnnestus saalis olla ka siinkirjutajal. “Saalis” on muidugi natuke vale öelda, sest saali ega lava Palamuse ajaloolises apteegimajas tegutsevas noortekeskuses tegelikult pole. Lavastust mängitakse teisel korrusel asuvas suuremas ruumis, kuhu on sisustatud ühe osalise, Merka, vanaema tuba. Lisaks diivanilauale, kolmele tugitoolile ja telekale, mis on nn vanaema toa rekvisiidid, mahuvad ruumi veel toolid umbes kolmekümnele pealtvaatajale. “Meie küla plikad” ongi välja toodud tubateatri vormis.
“See tükk on nii intiimne, et suurel laval see ei toimiks,” arvas lavaloo autor Piret Kuub.
“Meie küla plikades” saavad üle hulga aja kokku kolm pisut üle kahekümnest sõbrannat – Merka (Greteliis Terve), Kerli (Ingel Liis Hedgren Haljas) ja Jana (Kaisa-Mai Hütt). Ent enne, kui nad publiku ette astuvad, käivitatakse vanaema toas olev telekas. Sealt näidatav video on justkui võti kogu järgneva mõistmiseks. Igal tüdrukul on nimelt “kapis” üks või koguni mitu “luukeret”, mida ta sõbrannade eest varjata püüab. Mõned neist lohistatakse tüdrukuteõhtu käigus dramaatiliselt päevavalgele, mõned jäävadki saladuseks.
Semiootikat õppiv Kerli üritas hiljuti, nagu videost selgub, viiendat korda teatrikooli sisse astuda, ent praagiti järjekordselt lootusetuna välja. Muusikakoolis õppivat Janat näeme klubis erootiliste tantsudega leivaraha teenimas: tema ema on töölt lahti lastud ega saa teda enam toetada. Lisaks sellele on Janast saanud narkosõltlane. Ülikoolis õppiv Merka on aga, nagu selgub, lootusetult armunud oma õppejõudu (naissoost õppejõudu!) ja püüab videolõigus viimasele sellest märku anda.
Kirsimahl ja jäätee
Kolme tüdruku vestlus Merka vanaema toas kujuneb eelöeldust tulenevalt üsna pingelieks. Kõigil kolmel tuleb ju “vingerdama” hakata, kui teised küsivad, kuidas tal elus, koolis ja armastuses läheb ning millega ta end ära elatab. Teatud määral löövad välja ka vanad pained: ega kolme piiga omavahelised suhted koolipõlveski päris pilvitud olnud. Kerli on, nagu selgub, alati teistele orakeeraja ja päheistuja olnud.
Vanade painete väljaelamise ja uute valede varjamise ning kaasaegse telefonimängu mängimise (milline see on, saab teada see, kes lavastust vaatama läheb) kõrval jõuavad kolm tüdrukut tohutus koguses joovastavaid jooke hävitada. Tõsi, tegelikult on viina-, veini- ja konjakipudelis muidugi vesi, kirsimahl ja jäätee, ent natuke arusaamatuks jääb, kuidas tüdrukud pärast sellise koguse kujuteldava alkoholi ärajoomist ikka veel nii adekvaatsed on.
Tüki lõpp jätab lahtisi otsi, ent tekitab siiski ka tunde, et kolm piigat on dramaatiliseks kujunenud õhtust midagi õppinud ning mõtlevad oma valikud edaspidi paremini läbi. Ning teevad võib-olla tulevikus ka oma sõpradele vähem haiget.
Piret Kuub (ta on hariduselt teatriteadlane ja kaasa teinud mõnes varasemas Palamuse amatöörteatri tükis) ütles, et kirjutas “Meie küla plikad” paar aastat tagasi Raivo Adlase tellimisel: viimane õpetab Elleri-nimelises Tartu muusikakoolis kõnetehnikat ning tal oli vaja teksti, mida koos õpilastega kevadiseks arvestuseks lavale tuua. Adlasele hakkas näidend aga nii meeldima, et ta otsustas selle ka Palamusel lavastada.
“See tükk kõnetas mind. Mul, vanainimesel, on tekkinud mure, et mis neist, n-ö Y-põlvkonna noortest, kellest viimasel ajal palju räägitakse, lõpuks saab,” ütles Raivo Adlas. “Pealegi tundsin, et tahan proovida koostööd päris noorte näitlejatega. Vanemate inimestega olen ma Palamusel teatrit teinud küll ja küll.”
Nagu hea film
Kui Ingel Liis Hedgren Haljas on oma noorusele vaatamata juba tuntud lavajõud, siis Greteliis Terve ja Kaisa-Mai Hütt on publiku jaoks täiesti uued näod. Aga nende vähene lavakogemus välja küll ei paista. Ka noortekeskus lavastuse mängupaigana oli hea valik.
“Leidsime, jah, veel ühe teatritegemise mõttes avastamata koha. Muidu on siin, Palamusel, kõik nurgatagused juba läbi käidud. Noortekeskuses on Ene Seppa näol ka väga lahke perenaine,” kiitis Raivo Adlas.
See, et publik väikeses ruumis sõna otseses mõttes kuklasse hingas, ei teinud noorte näitlejate elu just lihtsaks. Greteliis tunnistas, et püüdis pealtvaatajatest üldse mööda vaadata. Ingel Liis tõdes, et pidi end hoogsamates stseenides natuke tagasi hoidma.
“Kui ma oleksin liialt “laamendama” hakanud, oleks mõni pealtvaataja võinud pihta saada.
Ehkki noored näitlejad tunnistasid, et neil jäi esietenduse ärevuses paar tekstilõiku vahele, oli lavastaja nende etteastega vägagi rahul. Ent veelgi huvitavam oli tema meelest prooviperiood.
“Olin proovide ajal alatasa hädas sellega, et jäin tüdrukute mängu nautima ja unustasin ära, et peaksin neile lavastajana ka mingeid märkusi tegema. Nad hakkasid lihtsalt osadesse sisse elades nii orgaaniliselt oma elu elama, et vaatasin seda pealt nagu head filmi. Kui aga märkusi tegin, ei pidanud ma midagi kaks korda ütlema. Järgmises proovis oli kohe näha, et tüdrukutel oli eelmisel korral öeldu hästi meeles. Nii et suurt vaeva selle loo lavaletoomine ei nõudnud,” ütles Raivo Adlas.
Täna õhtul mängitakse “Meie küla plikasid” taas kodulaval, st Palamuse noortekeskuses, tulevikus on plaanis seda aga näidata ka Tartus, täpsemalt Tiigi seltsimajas. Ning sihikule on võetud ka Jõgeva- ja Tartumaa ühine teatrifestival, mis peetakse mai algul Puhjas.
“Meie küla plikad”
* Palamuse amatöörteatri lavastus
* Autor Piret Kuub, lavastaja Raivo Adlas, kostüümid Kaisa-Mai Hütt
* Osades Greteliis Terve, Kaisa-Mai Hütt ja Ingel Liis Hedgren Haljas
* Etenduses näidatavas videolõigus teevad kaasa ka Susan Kolde, Karmo Toome, Ene Luik-Mudist, Raivo Adlas, Mihkel Kahro, Kaspar Sulp ja Piret Kuub
* Esietendus 9. märtsil Palamuse avatud noortekeskuses
* Lavastuse väljatoomist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Palamuse vallavalitsus
RIINA MÄGI
