Kuigi Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kairo Kiitsak on vaid 17 aastane, on ta juba poole oma elust tegelenud loodusvaatlustega. Eriti paeluvad teda tormid, mis võivad pakkuda silmailu, kuid tuua samas kaasa ka suuri purustusi.
Kairo sõnul on ta looduse vastu huvi tundnud sellest ajast saadik, mil ta end mäletab, kuid tõsiselt ja süstemaatiliselt hakkas ta loodust jälgima üheksa-aastaselt. “Maakodus Simunas, kus olen palju aega veetnud, liikusid mu vanavanemad palju väljas ning seega olin ka ise sageli õues. Mind huvitasid taimed, lilled, putukad, mulle meeldis neid jälgida,” rääkis ta.
Tõsisema tõuke loodusvaatlustega tegelemiseks andis kuus aastat tagasi augustis möllanud torm, mis just Lääne-Virumaal palju kahju tegi. “Näiteks rebis torm Väike-Maarjas kirikult torni maha,” meenutas Kairo.
Ta ise oli sel ajal samuti peaaegu tormi epitsentris, sest oli just Simunas vanavanemate juures. Murdus sadu hektareid metsa ja said kahjustada tuhanded kodud ning selle tormi meelevalda jäi ka Kairo ise, tundes, et sellised võimsad ilmastikunähtused on teema, millesse ta tahab süveneda.
Tutvusringkonna “ilmajaam”
Tänaseni on tema lemmikuteks äikesetormid, mis toovad taeva alla tumedad ja massiivsed pilved. Noormeest paelub ka tormi võim teha kõik enesele jalgu jääv maatasa. Infot hangib Kairo internetist ilmateemalistelt lehekülgedelt. Veebis on saadaval radarite ja satelliitide pildid, mis näitavad näiteks pilvede liikumist. Võhikule ei anna need leheküljed just ülearu palju informatsiooni, kuid Kairo on õppinud radaripilti lugema ning sellest õigeid järeldusi tegema.
Ka oskab ta üsna täpselt lähipäevade ilma ennustada. Ilmateadet ta telekanalite vahedusel ei vaatagi, sest tal on selleks ajaks prognoos juba oma allikate kaudu olemas. Ta tunnistas, et sajaprotsendilise täpsusega pole ilma kunagi võimalik ennustada, kuid siiski on tal oma tutvusringkonnas heas mõttes “ilmapoisi” maine. “Igal pool küsitakse, et kuule, kas tasub täna matkale minna või mitte, kas hakkab sadama või ei,” sõnas ta.
Kairo pole kade poiss ning sellistele küsimustele annab ta lahkelt vastused, mis on seni täppi läinud.
Fotokaameraga väljas nii päeval kui öösel
Lisaks looduse jälgimisele ning tähelepanekute tegemisele, tegeleb Kairo ka loodusfotograafiaga. “Kõik olen ise õppinud,” kinnitas ta. Fotokaamera on tal iga päev kaasas ning praktiliselt iga päev jäädvustab ta sellega ka mõne pildi. “On juhtunud olukordi, kus näen midagi ja pole kaamerat kaasas, siis on palju kahetsemist,” põhjendas ta kaamera enesega kõikjale kaasa vedamist.
Loodusnähtuste pildistamine ei ole kerge. Eriti keeruline on pildile saada pikselööki, mis kestab vaid sekundi murdosa. Äikesetormi ajal paigutab Kairo oma fotokaamera statiivile ning asub ise nii öelda “tulistama” ehk puldiga järjest pilte klõpsama.
Siiski salvestus pikselöök kõige paremini hoopis videolindile. Mullu 16. juunil möllas Jõgeval äikesetorm ning Kairo otsustas minna kodunt välja seda pildistama. Igaks juhuks sättis ta enne kodunt lahkumist rõdule üles videokaamera ning just siis, kui ta majast välja astus, kärgatas vastasmaja kohal tugevalt pikne. Hiljem avastas Kairo, et õnneks jäi see ka videolindile. Youtube’i keskkonnas, kuhu Kairo selle välja pani, on seda vaadatud juba üle kolmeteistkümne tuhande korra. Tema andmeil lõi võimas äike tol korral selles majas nii mõnegi elektriseadme rivist välja.
Kuigi tormide hävitav jõud Kairot paelub, annab ta enesele aru, et tegemist on ohtlike ilmastikunähtustega ning tormi ajal väljas viibides võib ta ka ise viga saada. Ta meenutas, et mitmeid aastaid tagasi jäid nad koos vanematega maalt koju sõites tormi kätte. “Äike lõi sisuliselt meie auto kõrvale, see oli päris ehmatav,” kirjeldas ta, kuid täpsustas, et välk ikkagi autosse ei löö, seega võib end tormi ajal autos üsna turvaliselt tunda.
Kui ta ise tormi pildistada soovib, teeb ta vajalikud kaadrid enne tormi kohalejõudmist ära, sest keset raju väljas viibimine talle erakordseid elamusi ei paku ning vapustavaid kaadreid sel moel ei saa.
Rahulikumatest ilmastikunähtustest on Kairo lemmikuteks suvised helkivad ööpilved. “Need on pimedal ajal näha olevad helkivad helesinised pilved,” selgitas ta, lisades, et tal on nii mõnelgi korral olnud võimalus neid fotole saada. Samuti meeldib talle jälgida ning pildistada virmalisi. Kui tavakodanikud näevad virmalisi pigem harva, siis Kairo teab juba ette, millal virmalisi siin näha võib, ja läheb selleks ajaks fotoaparaadiga ootele. Internetis on tema sõnul lehed, kust saab infot saabuvate magnettormide kohta, ning just magnettormid põhjustavad ka virmaliste teket.
Kuna virmalised tekivad teadupärast öösel, siis peab Kairo aeg-ajal hobile ohverdama ka mõned unetud ööd. Siiski pole ta enda sõnul selle pärast kunagi kooli hilinenud. Ka pole Kairol tekkinud kiusatust mõne huvitava loodusnähtuse tõttu koolist “pausi panna”.
“Ma olen küll vahel tunnist välja küsinud, et midagi huvitavat pildistada, ning mind on siis ka lubatud,” märkis ta.
Ka on Kairo mõlgutanud mõtteid edasiõppimisvõimalustest. Esimene valik oleks Tartu ülikool ja geograafia, aga konkreetset elukutsevalikut pole ta veel teinud. Loomulikult sooviks ta tegelda tulevikus millegagi, mis oleks otseselt loodusvaatlustega seotud. Kuigi Kairo ütleb, et on pigem ilmavaatleja kui –ennustaja, ei välista ta ka sünoptiku ametit.
Kairo ootab pildimaterjali 15 aasta tagusest juulitormist. Praegu on tal pooleli uurimistöö, mille aluseks on 2001. aasta juulikuu teisel poolel Eestit räsinud äikesetormid. “Need juulitormid on tõenäoliselt paljudele inimestele hästi meelde jäänud. Kutsun kodanikke üles jagama oma muljeid, foto- ning videomaterjali 2001. aasta 15.–19. juulil aset leidnud tormidest. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Eesti lähiajaloo tugevamaid ja enim purustusi tekitanud äikesetorme ja leida nende põhjusi. Selliste ohtlike nähtuste tundmaõppimine aitab neid järgmine kord paremini ette näha ja tagajärgedega paremini toime tulla.” Kairo Kiitsak ootab materjali meiliaadressile: Kairoo98@gmail.com.
EILI ARULA
