Torma rahvamajas tähistati möödunud laupäeval Torma kammerkoori kümnendat sünnipäeva. Koori dirigendi Merle Nisu arvates on kooril hästi läinud tänu sellele, et see on loodud õigetel alustel.
Torma kammerkoori esimene proov toimus 2006. aasta 9. märtsil. Algul nimetati kümnest inimesest koosnevat lauluseltskonda Torma segaansambliks ja selle nime all käidi juba aprilli lõpus ehk vähem kui kaks kuud pärast esimest proovi esinemas — Kuremaa lossis toimunud ansamblite päeval “Vooremaa 2006”. Peatselt tuli aga lauljaid juurde ning 2006. aasta sügisel võis rääkida juba Torma kammerkoorist
Esimestel tegutsemisaastatel oli koor päris usin konkurssidel käija. 2007. ja 2011. aastal osaleti üleriigilisel segakooride võistulaulmisel “Tuljak”, 2008. aastal aga X üleriigilisel kammerkooride festivalil.
“Kammerkooride festivalile poleks meil oma tagasihoidliku tasemega üldse asja olnud, aga festivali peeti tol aastal Põltsamaal ning teisi Jõgevamaa koore sinna registreeritud polnud. Seepärast võtsime väljakutse vastu ja jäime konkurentsitult viimaseks. Isegi Tartu Akadeemilisest Meeskoorist laenatud tenorid ei aidanud,” meenutas Torma kammerkoori dirigent Merle Nisu. “Aga samas saime me ka kiita – laulurõõmu ja julguse eest. Ning meis nähti päris suurt potentsiaali.”
Ehkki konkursiks valmistumine on koorile hea motivaator, otsustas Torma kammerkoor pärast 2011. aasta “Tuljaku” võistulaulmist, et edaspidi püütakse oma elu muul viisil huvitavaks teha.
“Kui konkursil soovitab žürii näiteks koori häälerühmi ühtlustada, aga meil on mõnes häälerühmas ainult kaks lauljat, siis on soovitust raske järgida,” ütles Merle Nisu. “Seepärast võtsime konkurssidel kaasalöömise asemel ette hoopis kontsertõhtute korraldamise.”
Kikerpuu ja Valgre
Esimene kontsertõhtu — Torma puhkpillimuusika gala — korraldati tegelikult juba 2010. aasta mais. Sellel esitasid kammerkoor ning selle ridadest leitud kaheksa solisti Tartu ülikooli puhkpilliorkestri Popsid saatel Kustas Kikerpuu laule. Lauludele telliti spetsiaalsed arranžeeringud dirigendilt ja muusikaõpetajalt Mati Põdralt.
Hiljem on toimunud veel kolm kontsertõhtut. 2011. aasta oktoobris toimunu kandis pealkirja “Igihaljad viisid” ning sellel esitati Rakvere instrumentaalansambli Kuutaga saatel eesti ja välismaist estraadimuusikat. Kontsert kuulus Torma rahvamaja 100. aastapäevale pühendatud ürituste sarja “Väärikalt läbi aja”. 2014. aasta märtsis sai teoks Valgre 100. sünniaastapäevale pühendatud õhtu “Nüüd laulmas iga tund…”, 2015. aasta jaanuaris aga omaaegsele menukale telesaatele pühendatud “Unustamatu “Horoskoop””. Kõik neli kontsertõhtut on olnud publiku hulgas menukad ning andnud Torma kammerkoorile hindamatu kogemuse. Nad on õppinud estraadilikus võtmes laulma ning paljud koori liikmed on saanud solistikarastuse. Lisaks sellele on kammerkoor õppinud toimima tegusa MTÜna, mis suudab projektiraha toel vahvaid üritusi korraldada.
“Kui varem vastutas koori eest rohkem dirigent, siis kontsertõhtuid korraldades toimib koor nagu ühtne meeskond, mille igal liikmel on oma ülesanne: kes triigib laudlinu, kes müüb pileteid jne. Ka solistid peavad oma palad iseseisvalt selgeks saama,” ütles Merle Nisu. “Meile selline tegutsemine sobib ja igaüks annab endast maksimumi.”
Nagu iga teine koor Eestimaal, osaleb ka Torma kammerkoor laulupidude protsessis. Oma tegutsemisaja jooksul on jõutud käia kahel “suurel” laulupeol — 2009. ja 2014. aasta omal. Lisaks sellele on kaasa löödud maakondlikel laulu- ja tantsupidudel ning koduvalla üritustel, lauldud kahel aastal Tallinki laeval (see firma kutsub Eesti koore sisustama oma jõulukruiiside programmi) ja käidud kontserdimatkal Soomes: sealne Nivala koor on Torma kammerkoori sõpruskoor. Ühiseid ettevõtmisi on tormalastel olnud ka Põltsamaa kergemuusikakoori, Patika külakoori ja Kihelkonna segakooriga. Viimane ei pidanud paljuks Torma kammerkoori sünnipäevapeolegi tulla.
“Plekk-kuued”
Esimesed esinemisrõivad sai Torma kammerkoor 2007. aastal. Dirigent Merle Nisu meenutas, et naiste sätendavast kangast pluusid said peatselt mitte just heakõlalise hüüdnime “plekk-kuued”: rõivad telliti pisut kiirustades ja vanarahva ütluse kohaselt läks esimene “vasikas” aia taha. 2009. aastal saadud uus vorm on käibel tänini ning selle eest on koor palju kiidusõnu pälvinud. 2009. aastal sai koor ka oma lipu. See õnnistati Torma kirikus mai keskel.
Praegu on Torma kammerkooris 16 lauljat ja kõik olid sünnipäevakontserdil laval.
“Ega meil keegi naljalt proovidestki puudu,” kinnitas koorivanem ja kroonikakirjutaja Reet Neimann. “Saime juba teisel proovil aru, et Merle käe all laulmine pole niisama seltskondlik ajaviide, vaid see nõuab päris suurt pingutust. Merle on nõudlik ja armastab meie teele igasuguseid katsumusi veeretada. Aga põnevad väljakutsed ongi need, mis laulmise juures hoiavad.”
Dirigent Merle Nisu sõnul on Torma kammerkooril hästi läinud sellepärast, et see koor on loodud õigetel alustel.
“Lauljad tulid minu juurde sooviga, et ma neid juhendaksin, mitte mina ei tahtnud hirmsasti neid dirigeerida,” ütles Merle Nisu.
Kui kammerkoori tegutsemise algaegadel oli ta Torma valla kultuurijuht, siis nüüd juhib ta hoopis Pajusi rahvamaja. Kammerkoori proovide pärast ei pea ta siiski paljuks Tormasse sõita.
“Torma kammerkoor on minu jaoks eriline, sest ma pole saanud seda teiselt dirigendilt “päranduseks”, vaid olen olnud selle sünni juures,” ütles Merle Nisu.
Nüüd, mil sünnipäevapidu peetud, hakkab Torma kammerkoor hoolega valmistuma juuli lõpus toimuvaks kontsertreisiks Ahvenamaale. Sinna sõidetakse koos Põltsamaa kergemuusikakooriga, mida juhendab samuti Merle Nisu.
Dirigent on öelnud
Torma kammerkoori sünnipäevapeol luges koorivanem Reet Neimann ette valiku lauseid, mida dirigent Merle Nisu proovides lauljatele on öelnud. Alljärgnevalt mõned näited
* Tee rõõmus nägu pähe! Kui publikul midagi kuulata pole, on vähemalt ilus vaadata.
* Tõstke noodikaaned kõrgemale, muidu on teie väljakasvanud juuksevärv näha. Õigel koorilauljal on noodid peas, mitte pea noodis!
*Laulge eluga, muidu ainult mina väristan tselluliiti siin ees!
* Ära laula nagu veneaegne üleskeeratav plekist kana!
*Laula teravamalt, sa nagu torgi nõelaga küüne alla!
RIINA MÄGI
