Põltsamaa linnavolikogu otsustas, et Kannikese tänavale maja ehitanud inimesed peavad elamukrundi võõrandamiseks välja käima üle tuhande euro.
Põltsamaa linnavalitsuse ehitusnõuniku Kersti Viggori sõnul taotleti 2005. aastal munitsipaalomandisse elamumaa Põltsamaal Kannikese tänaval. Ehitusnõuniku sõnul oli tookord üsna viimane hetk, mil veel maad elamumaana munitsipaalomandisse anti.
Pärast kõnealuse elamumaa munitsipaalomandisse taotlemist seati sealsete elanike kasuks hoonestusõigus viiekümneks aastaks. Hoonestusõiguse lepingus sätestati tingimused, kuidas hoonestusõigusega elamumaad kasutada tohib. Lisaks sellele, et sinna tuleb ehitada elamu, oli lepingus määratletud ka selle valmimise tähtaeg, samuti oli kirjas, kui kiiresti tuleb elamule kasutusluba taotleda. Juba siis tundsid inimesed huvi, mis neile hoonestusõigusega kasutamiseks antud elamumaaga edasi võiks saada.
Elanikud soovivad elamukrundid välja osta
Eelmisel aastal, kui munitsipaalomandisse kuuluvale elamumaale oli kerkinud seitse elamut, andsid elanikud Põltsamaa linnavalitsusele teada, et soovivad nende kasutuses oleva elamumaa enda omandisse saada. Selleks, et munitsipaalomandisse kuuluva elamumaaga mingisuguseid tehinguid teha, tuleb valitsuselt nõusolekut küsida. Maa-ametilt laekus vastus, kus oli öeldud, et munitsipaalomandisse kuuluva elamumaa eesmärk on täidetud ja sinna elamud ehitatud ning sellest tulenevalt võib Põltsamaa linn munitsipaalmaa võõrandada. Linnale kuuluva munitsipaalmaa võõrandamise või sellest keeldumise üle on õigus otsustada Põltsamaa linnavolikogul.
Viggori sõnul kaalusid nad munitsipaalmaa võõrandamisel mitmeid variante, kuid lõpuks otsustati võõrandamisel aluseks võtta Põltsamaa linnas kehtiv maa maksustamise hind. Tegelikult pole kunagi mõeldud sellele, et munitsipaalelamumaa eest raha võiks saada. Hea tahte märgina pakuti välja, et elanikele võõrandatava elamumaa hind võiks olla 50 protsenti maa maksustamise hinnast. Kannikese tänava elamukruntide puhul kujuneks nii keskmiseks krundi võõrandamise hinnaks 500-600 eurot.
Viggor lausus, et samasugust elamumaa võõrandamise põhimõtet soovitakse rakendada ka teiste munitsipaalomandisse kuuluvate elamumaa kruntide puhul, kus esmalt tuleb ehitada ette nähtud tähtajaks valmis elamu ja seejärel taotleda sellele kasutusluba. Kui need tingimused on täidetud, pakutakse elanikele võimalust osta välja elamukrunt samasugustel tingimustel.
Soodutus on linnapoolne hea tahte märk
Põltsamaa linnavolikogu alatise arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimees Margi Ein lausus, et teemat arutati komisjoni koosolekul. Arengu- ja ettevõtluskomisjoni liikmed jõudsid seisukohale, et kui inimene on suutnud valmis ehitada palju tuhandeid eurosid maksva elamu, siis suudab ta maksta ka 1000 eurot erastatava elamukrundi eest. Margi Ein märkis, et 50protsendiline soodustus elamukruntide erastamisel ei peaks kehtima. Ta lisas selgituseks, et tegelikult on Põltsamaa linn teinud sellele munitsipaalmaale eelnevalt märkimisväärseid investeeringuid, ehitades välja vee- ja kanalisatsioonitorustiku ja korrastades juurdepääsutee. Ein tõi näite, et 1000 euro eest ei ole võimalik isegi tualettruumi valmis ehitada, küll aga võiks 1700 ruutmeetri suuruse elamukrundi eest 1000 eurot ära maksta.
Arengu- ja ettevõtluskomisjonis oli kõne all ka variant, kus keegi võib sellised krundid soodsa hinnaga kokku osta ja need siis hiljem hoopis kallimalt edasi müüa. Põltsamaa linnas on samas suurusjärgus kinnistute vabaturuhind ca 10 000 eurot.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul pöördusid linnavalitsusse tollel ajal, kui see maa linnale munitsipaalomandisse anti, mitmed inimesed, kes kurtsid selle üle, et Põltsamaa linnas polnud võimalik kinnistuid osta, sest soovitud olid kas juba müüdud või blokeeritud, oodates müümiseks soodsamat momenti.
Linnapea kinnitusel tuleb neile, kes soovivad elamumaad osta, selleks võimalus anda. Jaan Aiaotsa sõnul on olnud elamumaaga varasemal ajal keerulisi probleeme ja seetõttu ei anta soovijaile enam enne võimalust elamumaa välja osta, kui selle maa kasutamise sihtotstarve on täidetud, sinna määratud tähtajaks elamu ehitatud ning selleks kasutusluba välja antud. Linnapea tunnistas, et varasemal ajal on tõepoolest proovitud munitsipaalomandisse kuuluvat elamumaad kokku osta.
Väljaostmine pole kohustuslik
Põltsamaal Kannikese tänaval asuvad ka SOS lasteküla hooned. SOS Eesti Lasteküla tegevjuht Margus Oro lausus, et on olemas kehtiv leping, kus on öeldud, et lepingust lähtuvalt eraldatakse lastekülale ja sellega seotud projektide realiseerimiseks tasuta kasutamiseks sobivad maa-alad. Linnavolikogu liige Guido Pook arvas, et 50 protsenti maa maksustamise hinnast elamukrundi hinnana väljendab Põltsamaa linna poolset hea tahte märki. Tema sõnul pole elanikelt nõutava summa puhul tarvis rõhutada summa suurust, vaid sõnumit, et elanikud on väga õige ettevõtmisega hakkama saanud.
Viggori sõnul on linnavolikogu opositsioonilt tulnud etteheiteid, et linnas ei tegutseta piisavalt selle nimel, et Põltsamaale tuleks uusi elanikke, eelkõige noori. Niisugune maa maksustamine linna poolt on märk sellest, et uued elanikud on Põltsamaale oodatud. Samas ei ole elamumaa väljaostmine elanike kohustus. Kes soovib jätkata maa kasutamist hoonestusõiguse lepingu alusel, saab seda ka teha. Kui ka üks pere oma maja ära müüb, kehtivad järgmistele elanikele samad nõuded ja maa kasutamise otstarve jääb ikka elamumaaks.
TOOMAS REINPÕLD
