Viimasel paaril nädalal on meedias pilku püüdnud üleskutse metsade päästmiseks. Püütakse jätta muljet, et keegi tahab Eestimaa metsast lagedaks raiuda ja seejärel veel ka raielangid maha müüa. Ja kutsutakse üles sellisele plaanile vastu seisma.
Eesti metsi tuleb tõepoolest hoida. Hoida aga mitte poliitilise agitatsiooni ja allkirjade kogumise teel, vaid neid asjatundlikult ning järjepidevalt hooldades ja majandades.
Töökorralduslikud muutused
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kainelt hinnanud tänast olukorda Eesti riigile kuuluva metsa majandamisel ning otsustanud sisse viia rea töökorralduslikke muudatusi. Muudatuste, mis jõustuvad käesoleva aasta 1. juulist, eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale senisest mitmekesisemaid metsa kasutamise võimalusi, jälgida täpselt, mismoodi riigimetsa majandatakse, ning saavutada metsatööde korraldamise suurem efektiivsus. Kõike seda tehakse selleks, et Eesti rahvale täna ja kindlasti ka tulevikus kuuluva vara eest heaperemehelikult hoolt kanda.
Muudatused viiakse läbi ajal, mil riigimetsas on just läbi saanud lindude pesitsusajal kehtiv kevadine raierahu, lõppenud metsaistutuse kiire aeg ja metsamehed jätkavad noore metsa hooldustöödega. Ka tänavu istutab RMK vähemalt 11 miljonit noort puud, sest meie kindel põhimõte on: iga raiesmiku asemele peab kerkima uus mets. Nii on see olnud aastaid ja nii ka jääb.
Alates 1. juulist on töö RMKs jagatud kolme üksuse vahel – metsa haldamine, metsa majandamine ja metsamaterjalide turustamine. Eraldi ja senisest veelgi suuremas mahus jätkub metsataimede kasvatamine ja metsapuhkuse võimaluste pakkumine. Tööde juhtimisele kulutatud raha ja aja arvelt hoiame kokku ning teeme senisest enam nii metsa- ja puhkemajanduslikke kui looduse hoidmist tagavaid töid. Olukord, kus igal aastal on tegemata jäetud kolmandik vajaminevast metsanoorendike hooldusest ning pool metsa paremat kasvu tagavatest harvendusraietest, jääb käimasolevate muudatuste tulemusel igaveseks minevikku.
Mitmed asjast huvitunud osapooled on väljendanud oma muret tööjõu vähenemise ning sellega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude üle – kaob ülevaade metsas toimuvast, inimesed peavad maalt linna kolima ning külad jäävad tühjaks. Tuleb tunnistada seda, et ümberkorraldused on tõesti võrdlemisi ulatuslikud – kui varem tegeles metsamajanduslike tööde juhtimisega RMK-s kokku 509 inimest, siis alates juulikuust teevad sama töö ära vaid 300.
Tööd jagub riigimetsas 500 inimesele
Samas on hea teada, et vähendame just raietööde korraldamisele kulutatavat aega, aga suurendame metsamajanduslike tööde kavandamise ja uue metsapõlve rajamise eest hoolitsevate inimeste arvu. Maaelu pärast muretsejatele aga saame öelda, et plaanime metsa töölisi hoopis juurde leida, veel vähemalt 500 tublile töölisele oleks riigimetsas tööd küll. Sest täna tuleb tunnistada – inimesi metsas töö tegemiseks ei jätku.
Mitmed senised RMK tööjuhid on vastu võtnud otsuse siirduda metsa tööle – 5. mail alustab esimene 12-liikmeline harvesterijuhtide koolituskursus Luua Metsakoolis. Metsatöö on tänapäeval väga häid erialaseid oskusi nõudev ja seetõttu ka korralikult tasustatud töö. Vajamineva töötajate täiendõppe maksame omalt poolt kinni. Mitmed töötajad on otsustanud hakata ettevõtjatena RMK-le teenust pakkuma. Ka sellisel viisil jätkates ei ole nad riigimetsale kaduma läinud.
Hea meel on sellest, et RMK pika kogemusega metsaülematest jätkab uuenevas organisatsioonis tööd valdav enamus – 60 metsaülemast 51 võtsid vastu väljakutse jätkata teistsuguse töökorraldusega.
Järelikult usuvad ka nemad, et riigimetsi saab hoida ja majandada senisest tõhusamalt. Nii et metsa hoiame ikka, aga tööd tehes, mitte metsast hoolivaid inimesi hirmutades ja lähenevate valimiste eel poliitikavankri ette rakendades.
TIIT TIMBERG,
RMK juhatuse liige
