Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses peetud Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja kokkusaamisel olid ennekõike kõneaineks puuetega inimestega seotud seadusemuudatused, samuti invaabivahendite taotlemisega seonduv.
iii
Kokkusaamisele oli tulnud ligi sada puudega inimest maakonna eri paigust. Jõgevamaa Puuetega Inimeste koja juhatuse esimees Luule Palmiste märkis avakõnes, et organisatsioon on saanud üheksa aastaseks ja tähistab järgmisel aastal juubelit.
“Puudega inimeste võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste andmine, nende isikute erinevuste austamine, väärikuse ja üksikisiku iseseisvuse toetamine on üks osa sellest, mille poole me oma igapäevaelus pürime. Peame üheskoos seisma selle eest, et Jõgevamaal paraneks puudega inimeste toimetulek ühiskonnas,” ütles Palmiste.
Südamesoojust ja ilusat jõulude lähenemist soovis koosolijatele Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Tervituskõne pidas ka Riigikogu liige Marika Tuus ning tervituse üritusele saatis parlamendisaadik Mai Treial. “Koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega on muutunud aasta-aastalt konstruktiivsemaks, sest nende inimeste tulevik on tõesti teema, mille puhul erakondlik kuuluvus pole nii oluline kui paljude teiste probleemide puhul,” toonitas Treial.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Monika Haukanõmm tõi oma ettekandes välja, et puude meditsiiniline mudel tegeleb üksnes tervishoiualaste aspektidega, mille põhjal on puue inimese terviserike, millega tuleb võidelda.
“Eestis võetakse puudeastme määramisel aga ennekõike aluseks sotsiaalne mudel, mis keskendub mõjule, mida ühiskonnast tingitud takistused elule avalduvad. Haigus, õnnetus või tervislik seisund on kahjustanud inimesel mõne kehaosa toimimist ja piirab tema iseseisvat toimetulekut. Mõne piiranguga, näiteks kuulmise kaotuse ja lühinägelikkusega on võimalik kohaneda. Raskem on toime tulla just ühiskonnast ja elukeskkonnast tulenevate tõketega, nagu näiteks raskused hoonetesse või ühissõidukitesse sisenemisel,” rääkis Monika Haukanõmm, kes tõi välja ka Euroopa Komisjoni selgituse, mille põhjal puue on mitmetahuline mõiste, mis esindab isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet.
“Komisjoni seisukohtades on öeldud, et puudega isiku tegutsemisvõime ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui isik saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.”
Aime Meltsas Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast märkis, et soodustingimustel tehniliste abivahendite otsmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist võivad taotleda lapsevanemad või eestkostja lapsele, tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 protsenti, kuulmislangus alates 30 detsibellist või on määratud puude raskusaste, ning vanaduspensionärid, kellel abivahend võimaldab toimetulekut parandada.
“Soodustingimustel tehniliste abivahendite saamist rahastatakse riigieelarvest, ravikindlustuse vahenditest ning omavalitsuse eelarvest,” märkis Meltsas.
Invaabivahendeid tutvustas ka OÜ ITAK esindaja Mati Marki.
Heal tasemel meelelahutust pakkus Jõgeva Haigla päevakeskuse näitetrupp, kes etendas lavastaja Laile Suka juhendamisel muinasjutu “Punamütsike ja Hunt“ nüüdisajastatud variandi.
Puuetega inimeste kokkusaamise korraldamist toetati Kohaliku Omaalgatuse Programmist. 2009. aasta 1. jaanuari seisuga elab Jõgevamaal 36 922 inimest, kelle hulgas keskmise puudega inimesi oli 2109, raske puudega 3613 ja sügava puudega 851. Seega on maakonnas kokku 6573 puudega inimest ja nad moodustavad 17,8 protsenti Jõgevamaa elanikkonnast.
iii
JAAN LUKAS
