Pajusi vallamajja kogunenud Põltsamaa valla piirinaabrite esindajad vaagisid võimalusi ühise suurvalla moodustamiseks. Kes neist liituma hakkavad, peaks selguma hiljemalt märtsi lõpuks.
Arutelu juhtinud konsultant Rivo Noorkõiv lausus, et ka Põltsamaa vallaga läbirääkijate hulgas on veel neid osapooli, kes pole kindlalt otsustanud, millise naabri või seltskonnaga nad lõpuks liituda plaanivad. Samas märkis ta, et märtsi lõpuks peaks selles osas pilt oluliselt selgem olema. Noorkõivu sõnul on läbirääkijate hulgas neidki, kes väidavad, et nad enne haldusreformi läbiviimisse ei usu, kui kogu selle protsessiga seonduv seadusandlus on parlamendis vastu võetud. Samas tõi konsultant näite, kus üks liitumisläbirääkimisi pidav seltskond on ennast selliselt n-ö auti mänginud.
Probleeme jagub, lahendusi napib
Puurmani vallavanema Margus Möldri sõnul on kõik vallad küllaltki hõredalt asustatud ning asuvad Põltsamaa linnast enam-vähem sama kaugel. Kiire rehkendus näitas, et nendes omavalitsustes tuleb ühe inimese kohta keskmiselt kümme hektarit maad.
Arutelul toodi välja ka tõsised probleemid, kus ühe olulisemana nimetati korduvalt Põltsamaa linna teede ja tänavate väga viletsat seisukorda. Eriti toodi esile Põltsamaa Suur sild. Pajusi vallavanem Reet Alev tõdes, et piirkond on elu ladusaks toimimiseks asutustega küllaltki hästi varustatud, olemas on koolid, lasteaiad, noorte- ja kultuurikeskused, spordisaalid. Pajusi vallavanema sõnul kerkib suurvalla loomisel üles küsimus, mis saab nendest asutustest edasi.
Kõo vallavolikogu liikme Kuldar Kipperi sõnul on omavalitsustel väga palju hooneid, millele on keeruline rakendust leida. Välja öeldi ka mõte, et praegu annavad kohalikud omavalitsused päris palju tööd kohalikele elanikele ja ühinemise korral tekib küsimus, mis nendest inimestest saab. Ka Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu tõdes, et üheks suuremaks probleemiks on palju hooneid, palju maad ja vähe inimesi. Puurmani vallavolikogu esimees Aare Järvik lausus, et kõikides nendes omavalitsustes toimuvad spordi- ja kultuuriüritused, millel on välja kujunenud traditsioonid. Need aitavad kõiki liitumist plaanivate omavalitsuste elanikke omavahel siduda. Alguses tekib inimestel probleem teadvustamisega, millisesse omavalitsusse oma endisest väikesest vallast satuti. Põltsamaa vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe Karro Külanurme sõnul tema moodustuva suure omavalitsuse ees hirmu ei tunne. Pigem usub ta, et ühiselt suudetakse luua tugevamad ja paremini toimivad struktuurid, näiteks sotsiaalvaldkonnas. Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõuniku Maimu Kelderi hinnangul tuleks üles leida kõige tugevamad küljed igas praeguses omavalitsuses ja neid ühendomavalitsuses rakendada. Majandusnõuniku kinnitusel tuleks maksimaalselt ära kasutada olemasolev teedevõrk ja leida lahendus, kuidas need omavalitsused nii omavahel kui keskusega kõige paremal moel ühendada. Põltsamaa vallasekretär Janne Veski sooviks juba selgust selles, kes moodustatava ühisvallaga ikkagi liituda plaanivad. Janne Veski oli seisukohal, et kui liituvatel omavalitsustel on piisavalt head tahet, siis on kõik ühinemisega kaasnevad probleemid ületatavad ja lahendatavad. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et kõigis omavalitsustes on küllalt hästi välja arendatud taristu, sealjuures päris korralik teedevõrk. Jaan Aiaotsa sõnul on piirkonna omavalitsused teinud head koostööd ühistranspordi korraldamise osas ka Viljandi ja Järva maakonna omavalitsustega.
Võhma soovib suuremat iseotsustamise õigust
Arutelu juhtinud konsultant Rivo Noorkõiv lausus, et väga oluline teema omavalitsuste liitumise puhul on maakondlik kuuluvus, mis on Põltsamaa suurvalla ideest rääkides kõige teravamalt tunnetatav Kolga-Jaani valla puhul. Maakonna teema seostub konsultandi sõnul tugevalt kogukondliku identiteediga. See teema pole tõstatunud mitte ainult seoses Põltsamaa suurvalla ideega, vaid on esile tõusnud ka mujal Eestis.
Võhma linnavolikogu esimees Leida Kuld lausus, et mõned praeguse Türi valla koosseisu kuuluvad külad tahavad ära tulla Viljandimaa koosseisu. Samas nentis Kuld, et Võhma oleks teine linn Põltsamaa kõrval plaanitavas suurvallas ning Võhmal võiks olla rohkem iseotsustamise õigust. Jaan Aiaotsa sõnul võiks maakondlikku kuuluvust silmas pidades arutleda ka Põhja-Tartumaa variandi üle.
Margus Möldri lausus, et praegu pole päris täpselt teada, kas maakonnad üldse alles jäävad. Tema sõnul võiks ühe variandina kaaluda maakondade asemel suuremate üksuste loomist, mis võiksid kanda regiooni nime. Puurmani vald võiks kuuluda Eesti lõunaregiooni. Samas ütles ta, et ei tahaks näha Puurmani valda Jõgeva maakonna koosseisus. Imavere vallavolikogu esimees Eve Okas lausus, et suuremate regioonide moodustumise puhul jääks Imavere valla Käsukonna küla haigekassa halduspiire silmas pidades Jõhvi hallata, Imavere küla Tartu hallata. Samas oli Imavere vallavolikogu juht positiivselt meelestatud Imavere valla võimalikust kuulumisest Viljandi maakonna koosseisu.
Eve Okas ja Jaan Aiaots rääkisid sellest, et omavalitsustel praktiliselt puudub elamispind. Munitsipaalelamispinna loomine aitaks kohtadel seda probleemi lahendada. Imavere vallavolikogu esimehe sõnul tuleksidki mõned noored pered maale elama, aga neil pole kuhugi elama asuda, sest osta nad elamispinda ei jõua ja vallal pole seda samuti pakkuda. Jaan Aiaotsa sõnul on Põltsamaa linnas nii korterite kui kinnistute hinnad küllalt kõrged.
Kaalukeeleks maakondlik kuuluvus
Imavere vallavolikogu esimehe Eve Okase sõnul on Imavere vallale laekunud läbirääkimisteks neli pakkumist, ühe nendest ütlesid nad Türi vallale kohe ära. Kui Põltsamaa vallaga läbirääkimise said nad kohe ära otsustada, siis kahe ülejäänud pakkumise üle otsutamine sõltub Koigi valla otsusest. Põltsamaast kõige kaugemal asuva Imavere valla Käsukonna küla elanikel on sama pikk tee nii Põltsamaale kui Paidesse. Ühelt poolt on nad küll harjunud rohkem Paides käima, kuid neil pole ka Põltsamaa valla koosseisu kuulumise vastu midagi. Eve Okase sõnul annab Imavere vallas tunda pikaaegne kuulumine varasemasse Paide rajooni ja praeguse Järvamaa koosseisu. Põltsamaa poolega liitumist silmas pidades häirib Imavere inimesi kõige rohkem Põltsamaa piirkonna kuulumine Jõgevamaa koosseisu. Kolmanda variandina on Imavere jaoks laual Järvamaa kaheksa omavalitsuse baasil moodustada plaanitav ühise tõmbekeskuseta suurvald.
Kolga-Jaani vallavanem Mihkel Kraav lausus, et varem on neile liitumisettepaneku teinud Viljandi vald, kuid selle lükkasid nad tagasi. Nüüd vääriks aga ettepanek uuesti kaalumist. Kolga-Jaani valla Leie-poolse osa elanikud Põltsamaa suunas ei vaata, samas eelistavad enm kui pooled Kolga-Jaani piirkonna elanikest liitumist Põltsamaa vallaga. Kolga-Jaani vallavanem tõdes, et rahvaküsitluse tulemus sõltub väga suurel määral sellest, kuidas inimestele seda teemat lahti räägitakse. Seetõttu peab ta väga oluliseks, et valla juhtkonnal oleks haldusreformi teemal väga selge sõnum edastada. Kindlasti on Kolga-Jaani rahvale otsuse langetamisel kaalukeeleks maakondlik kuuluvus, mis ei saa mingil juhul olla Jõgevamaa.
Karro Külanurm lausus, et maakondlik kuuluvus ei tohiks kindlasti saada takistuseks, mille pärast läbirääkimised katkema peaksid.
TOOMAS REINPÕLD
