Tarbijahinnaindeks langes veebruaris statistikaameti teatel aasta varasema ajaga võrreldes 0,5 protsenti. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks alanes samuti ja tarbijahinnad langesid aastaga 0,2 protsenti.
Eesti hinnalanguse peapõhjus oli veebruaris see, et toorained maailmaturul jätkuvalt odavnesid. Välisturgude hinnalangus mõjutab Eesti tarbijahindu mitme kanali kaudu. Otsene mõju tuleb imporditud energia ja toidukaupade odavnemisest. Pärast seda, kui elekter jaanuaris külma ilma tõttu ajutiselt kallines, kiirenes energiahinna langus veebruaris 8,9 protsendini. Mootorikütused odavnesid veebruaris aasta varasema ajaga võrreldes 10,1 protsenti hoolimata sellest, et euro on USA dollari suhtes nõrgenenud ning mootorikütuste aktsiisimaks veebruaris suurenes.
Kuigi euro on dollari suhtes nõrgenenud, on kõiki kaubanduspartnereid ja tehinguvaluutasid arvesse võttev nominaalne efektiivne vahetuskurss Eesti jaoks viimase aasta jooksul järjepidevalt kallinenud. Selle põhjuseks on valdavalt Vene rubla kursi kiire langus ning Venemaa vähenenud, kuid siiski oluline osa Eesti kaubavahetuses. Valuutakursside erisuunaliste liikumiste kogumõju on aeglustanud Eesti inflatsiooni hinnanguliselt umbes ühe protsendipunkti võrra.
Toormete odavnemise mõju jõuab Eesti tarbijahindadesse ka kaudselt, sest Eesti ettevõtted kasutavad imporditud tooraineid tootmissisendina. Seetõttu aeglustus alusinflatsioon ehk tööstuskaupade ja teenuste hinna kasv ning oli veebruaris 1,3 protsenti. Peale selle, et mõned tootmissisendid on odavnenud, on alusinflatsiooni vähendanud ka väike majandusaktiivsus.
Inflatsiooni mõjutavad ka tarbijate ootused. Ebakindel olukord maailmamajanduses pidurdab tarbijahindade kasvu nii Eestis kui kogu euroalal. Majandusanalüütikute kaks aastat ette vaatav prognoos Eesti inflatsiooni kohta (ingl consensus forecast) on prognoositavat inflatsiooni järk-järgult vähendanud, 2,3 protsendini. Arvutused viitavad sellele, et Eesti inflatsioon on viimastel aastatel olnud ootuste tõttu ligikaudu 0,8 protsendipunkti väiksem. Eesti Panga detsembris avaldatud majandusprognoosi kohaselt oli oodatav hinnakasv 2016. aastaks 1,2 protsenti, kuid viimastel kuudel odavnenud toorainete tõttu on tõenäolisem, et hinnad tõusevad vähem.
RASMUS KATTAI, Eesti Panga ökonomist
