Äsjase naistepäeva puhul on paslik arutleda, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduses ja kaubanduses. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?
2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Seega on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu on naiste tööpuudus olnud aasta-aastalt meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele.
Millega tegelevad mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud pensioniikka jõudmise tõttu. 2015. aastal jäi pensionile 60 000 naist, ligi 20 000 võrra rohkem kui mehi. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealistest meestest on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitav on seejuures, et Eurostati andmetel on Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus EL kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). 59 protsenti kaubanduses hõivatutest on naised, töötlevas tööstuses küünib nende osatähtsus 38 protsendini. Palju on naisi ametis veel majutuses ja toitlustuses (79 protsenti), finants- ja kindlustustegevuses (75 protsenti) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (79 protsenti). Avalikus sektoris töötab naisi kaks korda rohkem kui mehi. Kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad? Lihtsustatult võime sellest aimu saada, kui vaadata, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlike tegevusalade vahel.
2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvara alasest tegevusest, kus hõivatutest moodustasid naised 57 protsenti. Samuti on kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevuses ametis olevaist 67 protsenti naised. Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla nelja protsendi kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.
Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes tehtavad tööd, milleks väljastpoolt teenust ei osteta. Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra. Seega loovad meile heaolu ainult tööl käivad naised, vaid ka need ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivsed“ kes kulutavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsemisele.
ROBERT MÜÜRSEPP, statistikaameti vanemanalüütik
