Jõgeval pehme mööbli tootmisega tegelev OÜ Softcom troonib majandusnäitajate põhjal juba paar viimast aastat maakonna ettevõtete edetabeli tipus, kuid ettevõtte juhi hinnangul ei peitu Softcomi edulugu neis tabelites.
Jõgeva linna üks suuremaid tööandjaid on pehme mööbli valmistamisega tegelev osaühing Softcom. Viimastel aastatel leiab ligi saja töötajaga Softcomi nime igast Jõgeva maakonna edukate ettevõtete nimistu eesotsast ning hiljuti omistati mööblitootjale ka Jõgevamaa 2015. aasta hea ettevõtja tiitel.
Möödunud nädala algul ilmunud Äripäeva Gasellide lisas troonib Softcom 2012.-2014. aasta Jõgevamaa kasumikasvatajate tipus, ja kirjas on, et neil aastatel kasvas ettevõtte kasum lausa kaksteist korda.
Firma juht Priit Pettai sõnas selgituseks, et nende numbrite üle pole pikalt juurelda mõtet, sest ettevõtte juhtimine on pidevalt muutuv protsess, kus on tõuse ja langusi, ning ettevõttel on paremaid ja halvemaid aastaid. “Kui meid on ses tabelis heade majandusnäitajate tõttu ära märgitud, tähendab, et oleme midagi õigesti teinud, kuid ettevõtte juhtimine on maraton, mitte sprint,” võttis Pettai kahe hea majandusaasta näitajad lühidalt kokku.
Tegutsetud toetusi saamata
Softcom ei tegele oma kaubamärgitoodete valmistamisega, neil puudub oma kollektsioon. See tähendab, et ettevõte müüb teistele firmadele mööblitootmise teenust. Ettevõtte juhi sõnul on Softcom nii kaugele jõudnud just tänu sellele, et nad pole läinud oma kollektsiooni loomise teed. “Me pole traditsioonilised mööblitootjad. Paljud teised Eesti mööblitootjad omavad oma kollektsiooni ning seetõttu on nende areng ka mõnevõrra piiratud,” märkis Pettai.
Et Jõgeva mööblitootjal puudub oma kollektsioon, pole neil võimalik ka EASist ettevõtlustoetust taotleda. “2007. aastal tahtsime EASist toetust taotleda, kuid toona tehti meile selgeks, et me pole jätkusuutlik ettevõte. Lisaks oma kollektsioonile, puudus meil ka korralik koduleht ning tõsine soov käia end messidel tutvustamas. Me ei läinud toetuse saamise kriteeriumide teed, aga siiamaani oleme ilma hakkama saanud,” sõnas Softcomi juht. Tema hinnangul oleks kollektsiooni loomine nende tootlikkust piiranud ning seega oleks ühekordne toetus EASilt pikemas perspektiivis pigem kahju teinud. Praegu on ettevõttel üsna vabad käed ning lisaks on neil vabadus ka kliente valida.
Eestis Softcomi diivaneid ei müüda
Jõgeval ligi kümne tuhande ruutmeetri suuruses tehases valmib umbes kaks rekatäit diivaneid päevas ning praktiliselt kogu toodang liigub Eestist välja. “Peamiselt müüakse meie tehase toodangut Inglismaal, Saksamaal, Šveitsis ja Skandinaavias. Muu hulgas hakkame mööblit müüma ka Türki,” rääkis Pettai.
Ekslikult on arvatud, et Softcomi tootmishoone lähistel Estakaadi tänaval asuvas mööblipoes müüakse Softcomi toodangut. Tegelikkuses see nii ei ole ja Eestis pole paraku Softcomi toodangut osta võimalik.
Mis puutub konkurentsi, siis on Softcomil keeruline võistelda Leedu ja Poola suurte odavmööblitootjatega. Samas on neil gigantsete konkurentide ees ka mõningaid eeliseid. Nimelt on Softcomil võimalik täita väikseid tellimusi, mida suured tehased üldse vastu ei võta. Ka on tellimuse täitmise periood Softcomil suurte tehastega võrreldes lühem. “Suurtel tehastel võib tellimuse täitmisega minna kuni kaheksa nädalat, kuid meie tehas saab sellega valmis keskeltläbi üheteistkümne päevaga,” tõi Pettai näite.
Et olla jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ka edaspidi, tuleb pidevalt tegelda uuendustega. Ainuüksi mullu investeeris ettevõte oma tegevusse ligikaudu 700 000 eurot. Kõige uuem ning ühtlasi ka kallim tehniline lahendus on kanga ja polstrimaterjali lõikamise liinid ja masinad, mis läksid ettevõttele maksma ligi 200 000 eurot. Lõikamisliini arvutisse tuleb sisestada vajalikud mõõtmed ning panna paika kangarull. Edasi tegutseb masin juba iseseisvalt. Inimest läheb uuesti tarvis siis, kui masin on kanga lõikamisega lõpuni jõudnud. “Julgen väita, et tegemist on Baltikumis ainulaadsete masinatega,” märkis firmajuht.
Lisaks investeeringutele kuluvatele rahasummadele, tuleb tehase suuremal mehhaniseerimisel ka ümber hinnata ja arvestada inimtööjõu kasutamise vajalikkust ning võimalusi. “Näiteks kui seni on inimene pidanud tegema kolme liigutust ning saanud selle eest palka, nüüd aga ostame ühe tema liigutuse asemel masina, siis me ei saa ju talle maksta jätkuvalt sama summat, sest tal tuleb teha vähem tööd, ” nentis ta.
Kui varem on tehases palka makstud tükitöö alusel, siis nüüd hakatakse tasapisi üle minema tunnitasudele. “Me oleme ka töötukassa spetsialistidega oma palgasüsteemi muutmist arutanud. Sealt soovitati, et peaksime töökuulutustes avalikustama summad, mida teatud töö eest maksame. Nende arvates oleks sel juhul ka töölesoovijaid märksa rohkem,” lisas Pettai.
Mis puutub Softcomi asukohta, siis ei ole Priit Pettail midagi Jõgevale ette heita ning ta kinnitas, et siin on võimalik tootmisettevõttel edukalt tegutseda. “Eks Tallinna lähistel oleksid transpordikulud muidugi väiksemad. Kütuseaktsiisi tõus mõjutab meie tegevust otseselt ning ka väga olulisel määral,” sõnas ta. Sellest hoolimata jäi mees positiivseks, öeldes, et tootmisettevõtetel on Eestis tulevikku ning tema propageerib igati kodumaise tööstuse arengut. “Et oleks vähem serveritega õhu kütmist,” lisas ta.
EILI ARULA
