Olen külas talus, kus koeraperekond, kelle poeg on elurõõmsas teismeliseeas, saadab mind igale poole hüpates ja klähvides. Eile tegi ta pahandust, kihutas poole kilomeetri taha viiele metskitsele järele… Ookerjat karva kass kipub vahel üleannetult laual turnima, akna taga käib vilgas linnupere tegutsemine: hommikut tuleb alustada lauakatmisega nende söögimajas.
Raamatuid on palju – möödaminnes võtsin näppu Arthur Schopenhaueri “Elutarkuse”. Jäingi juhuslikust kohast lugema. Muuseas on filosoofil pikalt mõtteid avaldatud sõna “filister” üle – olen arvanud, et see on tuletatud kreeka sõnast “phileo”, mis tähendab “armastan” ja on eesliide paljudele armastusega seotud sõnadele… Aga see sõna on hoopis tuletatud saksa keele sõnast “philister”, mis tähendab piiratud silmaringiga, enesega rahul olevat inimest! Ega see meil praegu moesõna küll ei paista olevat.
Schopenhauer nimetab filistriks inimest, kel pole oma intellektuaalsete võimete napilt normaalse mõõdu tõttu mingisuguseid vaimseid vajadusi. Kui filister on vaimsete vajadusteta, siis jääb ta ilma vaimseist naudinguist.
Üksnes meelelised naudingud on filistri jaoks tõelised, seepärast on ta elu kõrgpunktiks austrid ja šampanja ja elu eesmärgiks selle hankimine, mis soodustab kehalist hüveolu. Tal on õnne, kui see talle palju vaeva teeb. Sest kui ta neid hüvesid juba omab, siis langeb ta vältimatult igavuse küüsi, millest pääsemiseks käiakse ballidel, teatris, seltskonnasm mängitakse hasartmänge jne. Aga miski ei rõõmusta ega eruta teda, sest meelelised naudingud on varsti ammendunud, samasuguseist filistreist koosnev seltskond muutub peagi igavaks. Ta võib lävida väljapaistvate isiksutega, saab nende austustki, kui ületab teisi rikkuse või võimu poolest, nii saab rahuldada oma edevust.
Kuna filistril on ainult füüsilised vajadused, siis otsibki ta inimesi, kes neid rahuldaksid. Vaimsed võimed äratavad temas pigem vastumeelsust, isegi viha, sest siis tunneb koormavat alaväärsustunnet, tuima, peidetud kadedust, mis võib areneda varjatud vimmaks. Lugupidamist need silmapaistvad inimesed temalt ei saa, filistrid vajavad igavusest pääsemiseks alati käegakatsutavaid lõbusid, mis ammenduvad ruttu seal, kus nad meelelahutuse asemel väsitavad; osalt toovad kaasa igasugust kurja. Ideaalid seevastu on ammendamatud ja iseendas süütud ja kahjutud. Üheski entsüklopeedias pole nii põhjalikult väljendit lahti seletatud – selleks tulebki vahel filosoofe lugeda?
Inimvajaduste püramiidi järgi on eneseteostus, mida Schopenhauer peab vist kõige hinnatumaks sihiks, kõige kõrgemal astmel. Enne tuleb rahuldada füsioloogilised, turvalisuse, läheduse, sotsiaalsuse ja enesearendamise vajadused. Räägitakse, et suur osa inimesi elab meil vaesuses, mis tähendabki seda, et kogu jõud läheb esmaste vajaduste rahuldamisele. Neile jääb paljugi kättesaamatuks, vaatamata soovidele. Millegi loovaga tegelemine nõuab suuri kulutusi. Eks vaadakem, mis maksavad poes näiteks kunstitarbed. Nojah, aga filister on niisugune inimene, kes võib-olla jõuabki palju teenida, aga pintslit ega raamatut ei osta?
EHA NÕMM
