Võrumaa on osa Eestist, Eesti on osa maailmast ning maailm on viimase aastaga palju muutunud. Lisandunud on mitmeid sõjalisi konflikte, meid on vapustanud terrorismirünnakud ja meie oma koju on kätte jõudmas pagulaskriis. See on tänane kontekst – ka Võrumaa jaoks.
Haldusreform on kogu Eesti lähitulevik. Loomulikult ei jäta see puudutamata ka meid.
Võrumaa oli üks maakondadest juba 98 aastat tagasi, ka veerand tuhat aastat tagasi.
Oleme küll teiste maakondadega võrreldes pealinnast kaugel ja majanduslikult anname hetkel vaid pisut enam kui protsendi Eesti rahvuslikust kogupanusest, kuid Võrumaa roll ja rikkus Eestis on teistsugune. Seda ei saa mõõta rahas ning seda pole võimalik meilt ka ära võtta. Võib öelda, et Võrumaa on seest suuremgi kui väljast. Kapitalistlikus maailmas mõõdetakse rikkust sisemajanduse koguproduktiga, aga kui mõõtmisele tuleks kultuuripärand või looduslik mitmekesisus, oleksime esindatud raskekaallaste ridades.
Kaks erilist rikastavat kultuuriruumi
Meil on kaks erilist kultuuriruumi – võru ja setu –, mis rikastavad meie igapäevaelu ka siis, kui me seda ei teadvusta. Meil on oma keel, kultuur ja kombed. Need vaimsed väärtused on säilinud siin aastasadu, kantud üle põlvest põlve ning seda sõltumata sellest, kes on olnud maa peremees või kust on jooksnud piirid. Siit võtan julguse öelda, et Võrumaa on tugev ega kao kusagile.
Haldusreform toimub kontekstis, kus Võru maakonna rahvaarv väheneb igal aastal üle 400 inimese. Võru linna kui maakonna keskuse rahvaarv kahaneb suhtarvudes keskmisest vallast kiireminigi. See pole ainult Võru linna probleem – samalaadne on olukord mujalgi maakonnakeskustes. Ometi me teame, et Võru linn on kogu maakonna süda. Isegi kui me tahame erinevates piirkondades uskuda, et oleme autonoomsed keskused, on Võru maakond ikkagi üks toimepiirkond, mille erinevad teenused ja valdkonnad on otsapidi kokku põimitud just Võru linnas.
Tõmmata kokku samal ajal säilitades
Ettevalmistatav haldusreform, mis on meile osalt peale sunnitud ja osalt õnnistusena sülle langenud, lausa nõuab teistsuguseid küsimusi. Milliseid vajaduspõhiseid transporditeenuseid arendada, et side keskuste vahel paraneks? Kuidas kasutada suuremat eelarvet ja tugevamat kollektiivi enamates välisrahastusprojektides osalemiseks? Kuidas disainida sotsiaalhoolekandeteenuseid, et kõigi abivajajateni jõuda? Milliseid täiendavaid huviringe saaksime oma lastele pakkuda, kust leida neile juhendajaid? Me seisame muutuste ees ning me ei tohiks nende taustal keskenduda pelgalt ellujäämisele, vaid otsima nutikalt lahendusi eduks ja arenguks.
Mõelgem sellele, kuidas tõmmata kokku samal ajal säilitades. Sest säilitama peab – ka kõige kaugem elanik on väärtuslik. Et ka kõige üksikumasse kohta saaks keegi (tagasi) tulla, peab seal ometi midagi juba ees olema: tee, elekter, internet, äkki naabergi…
Loodan, et haldusreformi tulemusena tugevneb Võrumaa omavalitsuste sisuline koostöö ning et diskussioonis leitakse uusi tegevusmudeleid ja võimalusi teenuste pakkumiseks, et elu maapiirkondades saaks jätkuda ning inimeste igapäevatoimetused ei halveneks. Mulle meeldib, et omavalitsusjuhid on juba praegu nendel teemadel mitmeid kordi koos istudes rääkinud ja püüavad leida parimaid lahendusi.
Võiks jääda üks omavalitsus
Ehk soovite ka teada, millist haldusreformi lahendust pean mina jätkusuutlikuks ja Võrumaale parimaks? Mulle meeldiks, et Võrumaal oleks üks omavalitsus, mis suudaks siinseid inimesi teenida. Mulle meeldiks, kui omavalitsused suudaksid selle ülesehituse ja töökorralduse sisukalt läbi mõelda ning disainida omavalitsuse, mis on konkurentsivõimeline kogu Eestis, mitte ainult Võrumaal.
Haldusreform tuleb, kuid sellega paralleelselt on päevakorras veel teisigi olulisi arenguid.
Meie kätes on omanäoline ja väärtuslik piirkond. See on meie kodu ning nõnda, peremehetundega, peame kogu Võrumaasse ka suhtuma. Ükski kodu ei kesta, selle nimel ei pingutata. Kui jätad katuseaugu paikamata, on peagi palgid mädad. Nii on ka Võrumaal: kui oodata, et keegi teeks meie ühise katuse korda, siis tuleb ootama jäädagi.
Oleme koostöös mitmete Võrumaa organisatsioonidega teinud plaane ning neid (kohati põikpäise) järjekindlusega ka ellu viinud. Mõni plaan õnnestub sujuvalt, teise puhul tuleb aga aina pingutada. Näiteks oleme järjekindlalt töötanud, et luua Võrumaale ettevõtlusalade võrgustik, mis turgutaks kohalikku ettevõtluskliimat, looks kohalikele ettevõtjatele võimalusi laieneda ning tooks piirkonda uusi investeeringuid. Kaugem eesmärk oleks elanike väljarände pidurdamine. Usume selle plaani olulisse mõjusse ning see usk ei luba meil ka loobuda, ehkki tee selle eesmärgini on kõike muud kui sile.
Oleme võidelnud ka Koljatiga
Ehkki Euroopa Liit on investeerinud Eestis kiire interneti kättesaadavuse parandamisse juba 40 miljonit eurot ning plaanis on investeerida veel 40, ei jõua kiire internet ometi tarbijani. Ka Võrumaal, kus on tänaseks suhteliselt rohkem võrku valmis ehitatud kui mujal Eestis. Üha enam tundub, et Eesti telekommunikatsiooniettevõtted ehitavad hajaasutustega piirkondade kiire internetiühenduse rajamiseks mõeldud rahaga iseendale sidevõrku. Möödunud aasta sügisest on Võrumaa osalenud lugematutel nõupidamistel nii majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumis, Riigikogu komisjonides kui Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuses, et Kagu-Eestisse jõuaks taskukohane ja kvaliteetne internet. Täna me veel ei tea, kas Koljat on seljatatav.
Möödunud aasta märksõna oli ka maakonna ühistransport. Käesoleval aastal saab läbi leping aktsiaseltsiga SEBE, kes on opereerinud Võru maakonna bussiliine juba õige mitmeid aastaid. Sel aastal hakkavad liine teenindama uued bussid ning uus vedaja. Ka seda protsessi on saatnud palju ebaselgust riigi tegevuses ja vaidlustusi hangete osas, kuid lõpp saab olema vältimatult positiivne.
Oleme oma kodukoha saadikud
Teemasid, mis on Võrumaa arenguks olulised, on veel palju. Paljud neist on juba õnneliku lõpuni jõudnud või siis, vastupidi, oma tee alguses, näiteks sügisel esimest korda uksed avanud Võru gümnaasium või äsja valminud puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kindlasti ei saa jätta märkimata Obinitsat Setumaal, mis valiti rahvusvahelise žürii poolt Soome-Ugri kultuuripealinnaks 2015. Sealsed ettevõtmised pälvisid palju tähelepanu nii riigis sees kui väljaspool meie riigi piire.
Me kõik saame maakonna käekäiku oma sõnade ja tegudega mõjutada. Me oleme oma kodukoha saadikud, kandes võidupüha paraadil rahvariideid või rääkides julgelt ja kõlavalt sellest, mis on Võrumaal erilist ja head. Ning seda erilist ja head on palju. Kui me ühiselt oleme head peremehed ja saadikud, jätkub Võrumaad veel kauaks.
ANDRES KÕIV, Võru maavanem
