Jõgeva kultuurikeskuse saalis saadeti möödunud reedel ja laupäeval mured kuradile, elati kaasa Modernia õnnetute asukate Sompude kurvale ning kodumaata ja eluloota kapten Oleandri traagilisele saatusele, räägiti (aga tihti tuulde) vale vastu seismise ja iseendaks jäämise vajadusest ning tõestati, et tülikaim korterinaaber kipub meile olema meie enda teine mina. Olid Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund 2009.
Seekord olid korraldajad kooliteatritruppidele ette andnud viis Betti Alveri luuletust („Kuradile mingu mure“, „Tuuletriller“, „Kapten Oleander“, „Tuulde räägitud“ ja „Naaber“), millest ühele tuli oma lavastus üles ehitada. Hindajate kogu ehk Akadeemia tööd juhtinud lavastaja ja teatrikriitiku Jaak Alliku sõnul oleks selline juhend pidanud justkui tekitama spordis esinevaga sarnase situatsiooni, kus „hüpatakse“ viies kastis ja vähemasti ühe kasti piires on tulemused võrreldavad. Ent tegelikult tuli Akadeemial ka seekord võrrelda võrreldamatut.
„Oli tekstitruumaid lavastusi, ent oli ka neid, milles panustati pigem teatritegemisele, mitte autori mõtte väljatoomisele,” ütles Jaak Allik. „Üldine tase oli aga ühtlaselt kõrge, nii et peapreemia saaja selgus alles pärast neljandat hääletust.”
Peapreemia andmine Aseri Keskkooli trupile „Kirdekad“ („Kapten Oleandril“ põhinev lavastus „Vana lugu“, juhendaja Luule Varinurm) ning laureaaditiitlite andmine Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrile Liblikapüüdja (lavastus „Tuulde räägitud“, juhendaja Lianne Saage-Vahur), Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteatrile Krevera (luuletusel „Kuradile mingu mure“ põhinev lavastus „Kuidas seda lavastada?“, juhendaja Rita Ilves) ja Rakvere Linnanoorte Näitetrupile (lavastus „Naaber“, juhendaja Tiina Rumm) andis tunnistust sellest, et seekord kaldus Akadeemia eelistama hämarale kontseptsioonitsemisele ja koomuskile lihtsust, selgust ja ehedat autoriteksti. Eriti kujukalt tõid selle tendentsi välja Krevera noored, kes püüdsid oma lavastuses Alveri teksti kõigepealt freudistlike, tantsuteatri jms kaanonitele allutada, ent tõdesid lõpuks: „See on Alver! Seal on kõik olemas!“ Ning kandsid teksti lihtsalt selgelt ja arusaadavalt ette.
Egotripp või täpne sõnum?
Eripreemiatega tunnustas Akadeemia siiski ka autorikaugemaid vormiotsinguid. Kõige üksmeelsem oli Jaak Alliku sõnul Akadeemia otsus anda Kolga Keskkooli trupi Kohal-olijad lavastusele „Naaber vol 1“ eripreemia aukartuse eest Betti Alveri luule ees. Kõnealuses lavastuses polnud nimelt silpigi teksti, vaid vaikivad näitlejad lihtsalt istusid laval ja lugesid raamatust Betti Alveri luulet. Kolgalaste pantomiimist tunduvalt enam poleemikat tekitas teine omapärane vaimusähvatus: Tartus tegutseva Noorte Teatritehase „Pildid näituselt“, milles Betti Alveri luuletusest „Tuulde räägitud“ vaid killukest kasutatud oli. Suurema osa ajast kulutas lavastuse autor ja peategelane Oliver Taul ümberriietumis- ja ümberkehastumismängule, milles talle olid abiks Rakvere Gümnaasiumi Teatriansamblist laenatud „staarid“ Ringo Ramul ja Lauri Mäesepp.
„Selle lavastuse kohta oli arvamusi seinast seina: alates sellest, et tegemist oli sarmika noormehe edeva egotripiga, kuni selleni, et Alveri luuletuse „Tuulde räägitud“ sõnum sai just sel moel kõige paremini välja toodud. Kusjuures mõlemat moodi arvanutel on vist õigus,” ütles Jaak Allik.
Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppiv Jõgeva noormees Oliver Taul väitis, et tema püüdis tõepoolest näidata tegevusega sedasama, mida Alver luuletuses sõnadega väljendas — et igas olukorras ja igas rollis tuleb iseendaks jääda. Akadeemia tunnustas Oliver Tauli lavastust eripreemiaga sõnatu kontseptuaalsuse eest.
Akadeemias oli seekord kolm uustulnukat: luuletaja Elo Viiding, Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe ja raadioajakirjanik Tarmo Tiisler.
„Olen kooliteatriüritustele kutsujatele tavaliselt ei öelnud — osalt sellepärast, et ma pole aru saanud, mida seal hinnata tuleks: kas seda, kuivõrd on realiseerunud püüd olla päristeatri sarnane, või siis juhendaja tublidust või noorte endi ideede teostumist? Tähetunnile tulekuks polnud aga Lianne Saage-Vahuril mind pikalt „moosida“ vaja, sest olen sellest varem palju kuulnud,” ütles Üllar Saaremäe. „Ka luule ja luulelavastused on minu jaoks südamelähedane teema, sest olen ise koos sõber Jaanus Rohumaaga luulelavastusi teinud ega arva üldse, et luule on mingi „plikade värk“. See, mida ma siin kahe päeva jooksul nägin, mõjus äärmiselt inspireerivalt ja jõudu andvalt. Noorte otsingud luuleteatri vallas on andnud säravaid vilju.”
„On tore näha noori, kes tõepoolest millessegi usuvad,” lisas Tarmo Tiisler.
Jääv ja muutuv
„Olgugi et luule kajastab jäävaid, igavikulisi väärtusi, muutub see siiski koos interpreteerijate mõttemaailma teisenemisega,“ tõdes Elo Viiding, andes ühest küljest kaudse õigustuse tekstikaugematele lavastustele, ent tunnistades samas siiski, et ta ise eelistas konservatiivsemaid, st autoritruumaid käsitlusi.
Jaak Allik võttis aga oma kahepäevase töö Akadeemias kokku ootamatu ülestunnistusega:
„Oh, kuidas tahaks mitukümmend aastat noorem olla ja ise Tähetunnil kaasa teha!“
„See on maailma parim üritus!“ kinnitas ka Tähetunnil parimaks meesnäitlejaks tunnistatud Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli liige Ringo Ramul. „Siin tunned rõõmu sõpradest, elust ja isetegemisest ning leiad hingele rahu.”
Parima naisnäitleja preemia jäi Jõgevale: selle pälvis Hebe Paas Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrist Liblikapüüdja. Ühe väiksematest näitlejapreemiatest sai ka Mari-Ann Kalavus Torma Huvikodade draamaringist OFF. Parimaks lavastajaks tunnistati Kuusalu Keskkooli trupi „Kõik kordub“ juhendaja Saima Kallionsivu. Jõgeva haigla poolt välja pandud eripreemia meditsiini telgi ja telgitaguste kuratliku kujutamise eest sai Keila Kooli trupp „Roheline kass“. Auhinnatute täieliku loetelu leiab huviline Jõgeva Gümnaasiumi kodulehelt.
Nagu möödunud aastalgi, said Jõgeva Gümnaasium ja kooliteater Liblikapüüdja laureaaditiitli võitmise kõrval suurepäraselt hakkama ka Tähetunni korraldamisega.
iii
RIINA MÄGI
