Noortele on kõik teed lahti, kinnitati koolilõpetajatele juba nõukogude ajal, kui need teed siiski kuigi kaugele viia ei saanud, aga seda enam peab see tõdemus paika praegu.
Üksainuke tingimus on tiivasirutuse juures siiski: kaugele jõudmiseks peab ise kõigiks võimalusteks valmis olema, edu nimel pingutama ja oma võimetesse uskuma. 2011. aasta kevadel Puurmani gümnaasiumi lõpetanud Kertu Vahtra on just nii toiminud ning on vajadusel ka n-ö tundmatus kohas vette hüpanud.
Kertu oli kooliajal tuntud eelkõige kui noorsootöö aktivist ning kooli õpilasesinduse hing ja südametunnistus. Teda jagus ka noorkotkaste ja kodutütarde eestvedajaks ning väga meeldis talle tantsida. Kohe nii väga, et oli kärmelt platsis, kui Puurmani rahvamajas segarahvatantsuring loodi, kuigi see algselt seeniorrühmaks planeeritud oli ja tantsijate keskmine vanus üsna soliidne tuligi. Kertu tantsis muidugi veel mitmes rühmas.
Kuidas Puurmanist Tallinna sattusid?
Õde elab seal ja mul oli kindel plaan üritada edasi õppima minna eelkõige sinna. Esialgu võtsin esimeseks eelistuseks noorsootöö.
Sõitsin Tallinna kohe, nagu kool läbi sai, sel suvel oli ka koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Ühel päeval õde helistas ja küsis, et ega ma enne kooliminekut suveks tööd ei taha, ja et kui tahan, siis tunni aja pärast on töövestlus ASis Ühisteenused. Seal oli vaja parklate teenindajat – operaatorit, mis laias laastus tähendas tööd kassapidajana. Seda ametit sain pidada umbes kaks nädalat, kui tehti pakkumine töötada samas firmas edasi juhtimiskeskuses.
Väga laia haardega firma?
Jah, see on piisavalt keeruline süsteem. Ühisteenused on G4S tütarettevõte ja tegeleb ka infokaitsega, millega olen seotud mina. AS Ühisteenused tegeleb koostöös G4S-iga ELMO elektriautode rentimisega, nende laadimismasinate opereerimise ja kliendibaasi haldamisega, iseteeninduslike autopesulatega kaubamärgi “Linna pesulad” alt, terve Tallinna linna parkimise korraldamisega ning lisaks ka üle 300 eraparklaga jne, jne.
Niisiis võtsin suvel kohe uue tööpakkumise vastu, aga samal ajal tegelesin ka hoo ja hoolega kandideerimisega mitmetesse koolidesse. Proovisin sisse saada Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse noorsootöö erialale ja saingi, aga Narva tundus siiski liiga kauge ja võõras paik. Kandideerisin veel Tallinna pedagoogilisse seminari samuti noorsootöötajaks ning kolmas variant oli Tallinna majanduskooli kvaliteedi- ja keskkonnahalduse eriala. Selle viimase kasuks otsustasingi.
Kui kooli läksid, tulid töölt ära või vähendasid koormust?
Tööst ma ei loobunud, jätkasin ikka täiskohaga AS Ühisteenused juhtimiskeskuses parklate teenindaja- operaatorina. Õnneks oli tegemist graafikuga tööga ning töökaaslased olid vahetuste valimisel leplikud. Kui öösel tööl olin, sain samas ka õppida. Aga kui olin mõnda aega seda ametit pidanud, tekkis tunne, et oleks vaja kusagile edasi liikuda ja areneda. Sain pakkumise hakata firmas Varuosad24 teenindusjuhiks ning lisaks koolile ja varasemale tööle sai seda ametit peetud umbes pool aastat.
Seejärel kandideerisin Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinna androloogiakeskuse sekretäri ametikohale ja osutusin valituks.
Siis läks vist koormus liiga suureks?
Jah, üleminekuaeg oli tõesti keeruline: töö juhtimisekeskuses, kool, teenindusjuhi ametikoht ja kõigele lisaks õppisin sekretäriametit… Peagi sain aru, et olen liiale läinud ja loobusin teenindusjuhi ametikohast. Seega jäid mulle pärast mitu kuud kestnud pingutusi mitmel rindel alles Tallinna majanduskool ning töö androloogiakeskuse sekretärina.
Pärast majanduskooli lõpetamist jätkasingi seda tööd. See oli vägagi positiivne ja hea töökoht, eriti tänu toredatele töökaaslastele. Sain palju huvitavaid ning vajalikke teadmisi nii meeste tervisest kui ka muudel terviseteemadel.
Kaks aastat tegin seda tööd, aga siis jõudis mulle pärale, et kui ma ei taha meditsiini edasi õppida, õeks või arstiks saada, siis arenguruumi mul selles ametis enam väga ei ole. Aktiivselt ma siiski uut tööd veel otsima hakata ei jõudnud, kui mulle helistas endine ülemus Ühisteenustest ja küsis, kas oleksin valmis neile tagasi tulema, kui nad pakuvad mulle G4S Infokaitseteenuse müügijuhi ametit.
Olid seal heas mõttes silma hakanud ja jäänud?
Olin selle firmaga kogu aeg sidet hoidnud, vahel käisin neil külas, aitasin korraldada ettevõtte üritusi ning nemad omakorda pakkusid mulle võimalusi osaleda oma pidudel ja väljasõitudel.
Veidi siiski kalkuleerisin ja mõtlesin, aga andsin nõusoleku. Alates möödunud aasta maist on minu ülesandeks osakonna juhtimine ning G4S Infokaitseteenuse müügi korraldamine. Hiljuti sain endale lisaks ka kvaliteedijuhi ning töökeskkonna spetsialisti ameti, seega läheb otseselt tarvis ka õpitud eriala.
Mida see infokaitseteenus endast praktiliselt kujutab?
Minu praegune amet on tõesti üsna põnev. Infokaitseteenuse osakonnas tegeldakse andmekandjate hävitamisega. Erilise rõhu oleme pannud just konfidentsiaalsetele dokumentidele, et säästa inimesi lisatööst kontorites. Muuseas, paberihunt, mida asutustes teinekord kasutatakse, on tegelane, kes küll pealtnäha purustab paberi, aga protsess on aeganõudev ja ka lärmakas. Lisaks tekib hävitamise käigus tublisti tolmu. Pealegi on praktikas järele proovitud, et paberihundist läbi käinud dokumenti on siiski võimalik hea tahtmise korral kokku liimida.
Palun kirjelda, kuidas firmas töö konkreetselt käib?
Teenusepakkuja toob ettevõttesse, mis on meie klient, kogumiskasti materjalide tarvis, mis vaja hävitada. Kast suletakse nummerdatud plommiga ja koostatakse vastav akt. Seda kasti tühjendavad oma ala spetsialistid vastavalt sellele, kas on tellitud regulaarne teenus või tullakse kliendi kutse peale.
Loomulikult saab kogumiskasti tellida ka ühekordselt ja teenust pakume üle terve Eesti. Meie koostööpartner on Infokaitsesüsteemid, kus tegeldaksegi materjali purustamisega vastavalt kehtivatele standarditele ning jäätmekäitlusseadusele.
Mulle meeldib meie firma puhul eriti, et materjal, mis meile tuleb, läheb sajaprotsendiliselt taaskasutusse. Pabermaterjal sünnib uuesti pappkarbina, tualettpaberina, küttepelleti või muu sellise vajaliku kraamina. Minu eriline lemmik on muide paberkrohv. Puitmaterjalidest tehakse samuti pelleteid. Klaas saadetakse sulatusse ning sellest valmivad uued tooted; serverid, kõvakettad ja muu elektroonikaga seonduv tehakse kahjutuks ning sellega tegeldakse edasi vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Arvuti kõvakettad ja teised elektroonilised infokandjad lömastatakse muide 30-tonnise löögijõuga pressi all, ülejäänud arvutiosad lähevad plasti- ja metallitööstusele taastootmisse.
Filmilindid, tööriided jne purustatakse ning neist saab küttematerjal.
Kõik need toimingud viiakse läbi erilise valve all. On üles pandud kaamerad ja tehakse ka pistelist kontrolli, seega on infoleke praktiliselt võimatu. Samuti vormistatakse iga hävitamisele mineva infokandja üleandmise puhul mitmes eksemplaris akt. Üks jääb kohe pärast materjali meile andmist kliendile, teine eksemplar jääb meie koostööpartnerile, kolmas läheb kliendile pärast hävitamist koos seda kinnitava templiga ning vajadusel ka täpsema informatsiooniga, palju materjali koguseliselt oli. Kui klient tahab sajaprotsendiliselt kindel olla, et materjal täielikult hävitati, võib ta tellida hävitamisprotsessist video või ise tehases kõike toimuvat jälgida.
Teenusetellijaid on palju ja üle riigi?
Üks meie suuremaid kliente on näiteks politsei- ja piirivalveamet, siis veel mitmed pangad, riigiasutused jne. Jõgevamaal on meie teenusega liitunud Jõgeva haigla, Jõgeva maavalitsus, Põltsamaa linnavalitsus, Torma vald ja paljud teised. Minul on muidugi väga hea meel, et kodukandis on asutusi, kes peavad oluliseks, et andmekandjad turvaliselt hävitatud saavad ja et see protsess on võimalikult keskkonnasäästlik.
See teenus maksab vist päris palju?
Hinna poolest oleme üritanud olla üsna kliendisõbralikud. Mina kui müügijuht tegelen selles osas iga kliendiga personaalselt. Hea on aegsasti teada, milline on hävitamisele tuleva materjali ligikaudne kogus, ja püüan alati teha võimalikult soodsa pakkumise. Kliendile on soodsaim variant lülitada end regulaarsesse kogumisringi, mis toimub iga 28 päeva tagant.
Nüüd on amet õpitud, aukartust äratavalt prestiižne töökoht olemas… Kas mõte liigub veel ka noortega tegelemisele või pedagoogitööle? Ja kuidas on tantsimisega?
Jah, esialgne plaan oli tõesti saada noorsootöötajaks, õppida amet, mis hoiaks mind jätkuvalt kooli juures. Juba veidi enne gümnaasiumiklassidesse jõudmist sai mulle väga hingelähedaseks töö õpilasesindusega. See organisatsioon sündis ja toimis meie koolis küll n-ö läbi tule ja vee, aga ma saavutasin oma eesmärgi, olin tõsiseltvõetav õppur, keda teised noored olid nõus usaldama ning kelle ideid võtsid kooli direktsioon, õppenõukogu, hoolekogu ning isegi vallavalitsus tõsiselt.
Tantsinud olen tõesti kogu oma teadliku elu. Alustasin kunagi šõutantsuga, sellega tegelesin umbes seitse aastat, aga Puurmani kooli viimastes klassides leidsingi rahvatantsu, ja kõrghetk oli, kui sain korraga neljas rühmas kaasa teha.
Praegu on tants kahjuks tagaplaanile jäänud, aga ma ei ole lootust kaotanud, et kord selle juurde tagasi jõuan. Praegu eelistaksin rahvatantsu segarühma, aga nagu mujal, on ka Tallinnas meespartneri leidmine keeruline.
Aga noorsootöö, kodutütred ja noorkotkad?
Jah, tahan tegelikult noortega edasi tegelda. Mõned aastad suutsin ka Tallinnast käies Puurmani noorkotkaste ja kodutütarde ettevõtmisi korraldada, aga sain aru, et lapsed vajavad pidevat suhtlemist ja lähedust, mina olin aga enamasti kaugel.
Kuulun muidugi jätkuvalt Naiskodukaitsesse ja usun, et kui olen leidnud kindlama pinna jalge all, siis otsin endale uue noorterühma, kellega tegelda. See töö annab energiat, hoiab elujõulise ja aktiivsena.
Millega veel tegeled?
Sattusin tänu oma edevusele ja aktiivsusele fotomodelliks. Kõikvõimsas Facebook’is leidsin rühma, kus otsiti mõne idee jaoks hobimodelle ning uusi nägusid. Tänu sellele olen leidnud vahvaid ja nimekaid tutvusi ning ka koostööpartnereid. Modellid esitavad kandideerimiseks oma portfoolio ning seejärel teeb fotograaf valiku. Olen vahepeal teinud ka väikesi kõrvalrolle näitlejana. Näiteks teen kaasa äsja esilinastunud filmis “Klassikokkutulek”, väike roll on “Viimases võmmis”.
Möödunud suvel olin Venno Loosaare assistendiks mitmete suvepäevade ning muude sündmuste läbiviimisel, tõenäoliselt teen seda tööd ka sellel aastal.
KAIE NÕLVAK
