Saare vallas Kallivere külas elav Rain Rähn (33) tavatseb üsna sageli taevasse vaadata. Ei, ta pole lennujuht ega ilmavaatleja, vaid tõsine hobifotograaf. Tema taevapiltide näitust saab vaadata veebruari lõpuni Saare rahvamajas.
“Maapealsed asjad püsivad vahel ka muutumatuna, aga taevas muutub kogu aeg. See on üks põhjus, miks mulle meeldib taevas toimuvat pildistada,” ütles Rain Rähn.
Kes proovinud on, need teavad, et täiskuud ja kuuvarjutust, tähistaevast, vikerkaart, virmalisi ja põnevaid pilvi pole üldse lihtne pildile saada. Rain Rähni sõnul on vaja selleks teadmisi, kogemusi ja head fototehnikat. Ning õnne peab ka olema.
“Virmaliste teke on näiteks päris hästi prognoositav ja info selle kohta internetist leitav. Sama kehtib helkivate ööpilvede kohta. Aga kui taevas sel ajal pilves juhtub olema, siis pole ette teadmisest midagi kasu,” ütles Rain Rähn.
Tal endal on õnnestunud virmalisi päris mitu korda pildistada. Eriti uhke virmalistemöll oli tema sõnul Eestimaa taevas möödunud aasta 17. märtsil.
“See oli tuntud teatrimehe Eino Baskini matusepäev,” meenutas Rain Rähn. “Baskini lesk Veera ütles hiljem Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Baskini jaoks pidi kõik alati viimase peal olema ning matusepäeva virmalised olid justkui tema eluteatri viimase vaatuse dekoratsioonid.”
14. detsembril õnnestus Rainil jäädvustada virmalised, mis paistsid silma tugeva punaka tooniga. Raini sugulane, kauaaegne Luua metsanduskooli õpetaja Aime Oole teadis rääkida, et punaseid virmalisi olevat nähtud ka enne viimast sõda ja enne 1949. aasta suurküüditamist.
“Ei tea, millised suured vapustused meid siis nüüd ees ootavad?” küsis Rain Rähn.
Möödunud aasta septembris õnnestus tal pildile saada täielik kuuvarjutus.
“Tookord oli mul omajagu õnne,” ütles Rain. “Täisvarju faas pidi saabuma pärast kella viit hommikul, aga mul läks juba pool kolm uni ära. Kui aknast välja vaatasin, siis nägin, et vihma sajab. Kella viie paiku läksin siiski vihmavarju ja fototehnikaga välja. Äkki tekkiski pilvedesse korraks auk ja ma sain pildi ära teha. Ning oligi kuuvarjutus “purgis”!”
Mitu kaadrit kokku
Helkivate ööpilvede uurimine tõi omal ajal Tõravere observatooriumile palju kuulsust: see teadusasutus oli üks kahest maailma helkivate ööpilvede vaatlus- ja uuringukeskusest. Olin sellest palju kuulnud, aga seda, millised need helkivad ööpilved on, nägin esimest korda Rain Rähni möödunud aasta 6. juulil tehtud fotolt.
“Helkivate ööpilvede tekkimine, liikumine ja hajumine on pilt, mida võiks vaatama jäädagi,” kinnitas Rain Rähn. “Need pilved tekivadki enamasti ajavahemikul jaanipäevast juuli alguseni.”
Huvitavaid taevanähtusi käib Rain tavaliselt pildile püüdmas kodulähedasel Kallivere voorel. Et pildistada tuleb enamasti pika säriajaga, kinnitab ta kaamera statiivile ja paneb kaamerale ette valgusjõulise objektiivi.
“Ettevalmistus on enam-vähem sama nii siis, kui tahad virmalisi pildistada, kui ka siis, kui tahad tähti või Linnuteed jäädvustada,” ütles Rain Rähn.
Heaks taevapildistajaks on tal aidanud saada nii enda kui ka teiste kogemused. Viimaseid jagatakse lahkesti interneti vahendusel. Rain püüab saada kohe hea pildi, mitte seda alles arvutis tekitama hakata.
“Elementaarne fototöötlus tuleb muidugi ära teha: valge tasakaalu korrigeerida, kaader otseks lõigata jne. Aga seda ei pea ma õigeks, kui fotod arvutis täiesti ebarealistlikeks “tuunitakse”. Olen ka selliseid piisavalt näinud,” ütles Rain.
Fotode töötlemise kogemused tulevad tema sõnul tasapisi. Eriti palju on ta vaeva näinud näiteks kaadrite liitmisega. Näitusepildid ongi tal enamasti mitmest kaadrist kokku pandud. 17. märtsi virmalistemöllu uhke panoraam on kokku pandud koguni seitsmest kaadrist.
“Seitsme võtte ajal pilt kogu aeg muutus, nii et pärast ei suutnud ükski programm ega ka mina ise panoraami kokku panna. Terve aasta mässasin sellega ja alles vahetult enne näitust sain selle kokku — taevatähtede järgi,” sõnas Rain Rähn.
Andis kordusetenduse
Taevapiltidest näituse tegemise idee andis talle Saare valla kultuuri- ja turismikeskuse Kalevipoja Koda huvi- ja projektijuht Egle Plato. Et Rainil oli niigi plaan mõned ilusamad pildid suurelt välja printida lasta, jäi ta üsna ruttu nõusse. Mitme teise hobipildistaja soovitusel laskis ta fotodest näitusepildid teha firmas Minu Print: sealsed inimesed jagasid lahkesti nõu, milline formaat ühele või teisele pildile valida ning millist lõuendit (Rain otsustas piltide alusmaterjaliks valida just lõuendi, mitte paberi) eelistada.
Kui 21 fotost koosnev näitus jaanuaris avati, sai publik kuulata ka Raini selgitavat juttu piltidel kujutatud taevanähtustest. See osutus nii põnevaks, et Rainil tuli möödunud pühapäeval anda rahva tungival soovil “kordusetendus”. Ega see publikumenu ime olnudki: Rain on taevanähtuste kohta väga palju lugenud nii raamatutest kui ka internetist ning suhelnud selle ala asjatundjatega. Kui ta näiteks pilvede liigi määramisega hätta jääb, võtab ta ühendust noore, aga juba tunnustatud pilveeksperdi Jüri Kamenikuga Tartu ülikoolist.
Mis fotopisikusse puutub, siis selle sai Rain külge vanaisalt, kes oli n-ö digieelse ajastu hobipiltnik: ilmutas ise koduses pimikus mustvalgeid fotosid. Tänu vanaisale sai Raingi juba poisikesena fotoaparaadi pihku ning jäädvustas sellega kõiki, kes teele jäid.
“Ega keegi tollal uskunudki, et mul aparaadis üldse film sees on,” naeris Rain.
Ka hiljem oli tal ikka mõni “seebikarp” või pildistav telefon taskus. Nüüdseks on ta endale aga hankinud korraliku Canoni peegelkaamera, täpsemalt poolkaadersensoriga Canon EOS 600D. Sellega ongi kõik näitusepildid tehtud.
Vaatamata sellele, et Rainile meeldib taevasse vaadata, on ta tegelikult kahe jalaga maa peal seisev inimene. Ta on õppinud Tartu kutsehariduskeskuses ehitajaks ja loonud oma väikefirma. Kui vaja on, siis laseb käiku koolis õpitud oskused ja ehitab, kui vaja, parandab ja hooldab aga hoopis arvuteid või vahetab nutiseadmetel ekraane.
“Maal tegutsedes tuleb olla universaalne, sest ainult üht asja tehes ei toida end ära,” märkis Rain Rähn.
Näituse tegemiseks ta ühestki fondist toetust ei küsinud.
“Aga oma koduseid pean küll tänama — igakülgse toetuse ja mõistmise eest,” ütles Rain Rähn.
Kui tema taevanäitus Saare rahvamajast maha võetakse, rändab see edasi Elistvere looduskeskusse.
RIINA MÄGI
