Veebruaris on pea igal nädalal ilmumas uusi majandusstatistika andmeid, mis võimaldavad 2015. aastale joone alla tõmmata ja küsida, mida on majanduses sellel aastal oodata. Lõppeval nädalal avaldati näitajad detsembri toodangu kohta tööstuses, mille käekäik ei olnud eelmisel aastal kiita. Jaanuari tarbijahinnaindeks näitab aga, et inflatsiooni taastumine võtab veel aega.
Tööstussektori jaoks tervikuna ei olnud möödunud aasta kindlasti kergete killast. Esimest korda pärast 2008.-2009. aasta majanduskriisi tööstustoodang kahanes: võrreldes 2014. aastaga langes tööstustoodangu mahuindeks kaks protsenti. Olulise panuse sellesse andis elektri- ja soojusenergia tootmine ja mäetööstus, mis moodustavad kogu tööstustoodangust pea kümnendiku ja mis 2015. aastal eelnevaga võrreldes vastavalt 13 ja viie protsendi võrra kahanesid. Samas puudutas langus ka töötlevat tööstust, kus toodangumaht kahanes protsendi võrra. Probleemide ulatust peegeldab asjaolu, et tootmist vähendati 23 töötleva tööstuse harust 14s.
2015. aastat kujundasid töötlevas tööstuses peamiselt kolm tegurit: puidutööstuse hüppeline kasv, kukkumine elektroonikatööstuses ja toorainehindade madalseis. Aasta positiivseim trend oli vaieldamatult puidutööstuse kiire kasv. Tööstusharu tänane edu põhineb varasematel aastatel langetatud otsustel. Puidutööstuses tehtud investeeringute osakaal töötleva tööstuse koguinvesteeringutest on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Kui 2013. aastal oli vastav näitaja veel 15 protsenti, siis 2014. aastal 20 protsenti ja 2015. aasta esimese kolme kvartali põhjal koguni 30 protsenti. Võrreldes perioodiga 2014 jaanuarist septembrini suurenesid tööstusharus tehtud investeeringud koguni 70 protsenti, mis viitab asjaolule, et suure tõenäosusega ootab puidutööstust edu ka 2016. aastal. Puidutööstust on toetanud tugev eksport Skandinaavia ja Saksamaa suunal, mida omakorda on kannustanud aktiivne kinnisvaraturg. Puidutööstuse toodangu peamises sihtriigis Rootsis suurenesid ehitusmahud 2015. aasta esimese 11 kuu jooksul aastavõrdluses 14 protsenti.
Peamiseks põhjuseks, miks tööstustoodang 2015. aastal vähenes, tuleb lugeda elektroonikatööstuse langust. Kuigi puidutööstuse osatähtsus on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud ja elektroonikatoodete tootmisele pea järele jõudnud, moodustab viimane täna siiski suurima osa töötleva tööstuse kogutoodangust ja seega mõjutab tööstusharu käekäik tugevalt ka üldnumbrit. Vaadates elektroonikatööstuse näitajaid pikemal ajavahemikul, ei ole tegelikult põhjust arvata, et haru domineeriv suurtootja oleks sattunud raskustesse või Eestis tootmist vähendamas. Pigem on põhjuseks 2014. aasta teises pooles toimunud ootamatult järsk kasv, mis võrdlusbaasi kõrgele tõstis. Et haru tootmismaht oli tavapärasest kõrgemal ka 2015. aasta esimestel kuudel, võib sama baasefekt tööstustoodangu kasvu mõjutada ka selle aasta alguses. Samas viitab detsembris järsult suurenenud uute tellimuste hulk, et ka 2016. aasta alguses võib harus oodata aastakeskmisest suuremat tootmismahtu.
2015. aasta tööstustoodangu mahtu kujundasid ka keemiatööstuse tõsised raskused, mis puudutasid valusalt eelkõige Ida-Viru regiooni. Maailmamajandust raputav toorainete, sealhulgas nafta hinnalangus avaldas 2015. aastal mõju ka mitmele Eesti tootjale, kes olid sunnitud tootmiskuludele alla jääva hinnataseme tõttu tegevust koomale tõmbama. Lisaks põlevkivitööstusele puudutasid kärped ka väetisetööstust. Negatiivsed ekspordinäitajad viitavad, et kahanenud on ka mõnede keemiatööstuses toodetavate ehituskaupade toodang, mida on mõjutanud Venemaa majanduskriis – mille peasüüks omakorda madal naftahind. Soodsatel toorainehindadel oli Eesti jaoks ka oluline positiivne mõju – ilma kütusehindade languseta poleks me kindlasti näinud niivõrd kiiret eratarbimise kasvu. Odav kütus aitas kulusid säästa ka paljudel teistel tegevusaladel.
Tööstustoodangu uute tellimuste indeks viitab tootmismahu tõusule 2016. aasta alguses. Lisaks suurele kasvule elektroonikatööstuses, puudutab toodangumahu tõus ka elektriseadmete ning muude masinate ja seadmete tootjaid, samuti tekstiilitööstust ja haagisetootjaid. Koos tellimuste arvu suurenemisega on paranenud ka tööstussektori kindlustunde indikaator, mis viitab, et toodangu kasv võiks olla jätkusuutlik. Olukorra paranemist tööstuses toetab mitmete kaubanduspartnerite impordinõudluse prognoositav suurenemine ja Venemaa majanduslanguse aeglustumisest tingitud negatiivse võrdlusefekti taandumine.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
