Möödunud nädalal peeti Jõgevamaa gümnaasiumis kolmandat korda infopäev “Vaade tulevikku”, kus Jõgevamaa gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased said tutvuda õppimisvõimalustega kõrg- ja kutsekoolides.
Kohal olid mitmed koolid ja organisatsioonid, kes tutvustasid õppimisvõimalusi ning viisid läbi töötubasid. Infopäeval osales kokku 21 organisatsiooni ning kõrg- ja kutsekooli.
Positiivne hindamine
Haridusliku infopäeva juhatas sisse ettevõtja ja Vanalinna Hariduskolleegiumis ettevõtlust õpetav Ville Jehe. Ta rääkis oma kogemuste põhjal, mida ta õpetaks 17-aastasele Villele, just sellisele noorele, kel gümnaasium peagi lõppemas ning tähtsad küsimused seoses elu ja haridusega nõuavad vastuseid. Jehe rõhutas, et hariduses ja õppetöös on oluline osa koostööl. Ta nentis, et kahjuks hinnatakse koolides õpilasi ikkagi individuaalse töö põhjal.
“Päris elus, pärast kooli hinnatakse meid aga eranditult meeskonnatöö alusel,” kinnitas Jehe. Kuid siis jääb noor inimene tema sõnul oma individuaalsete teoreetiliste teadmistega hätta, sest ei oska neid rakendada ning tal puudub meeskonnatöö kogemus.
Koolitaja näeb mitmeid võimalusi, kuidas haridussüsteem saab väikeste muudatustega noori eluks paremini karastada. Ta tõi välja, et kool võiks lubada ka vigade tegemist, sest oma eksimustest õpitakse kõige paremini. Üldjuhul karistatakse koolis eksimist.
“Vigade otsimise asemel tuleks vaadata hinnatavaid töid positiivse poole pealt – lugeda kokku õigesti ja hästi tehtud asjad ja anda plusspunkte. Nii näeb õppur, mis hästi välja tuli, mitte seda, mis ei õnnestunud,” sõnas koolitaja.
Jehe hinnangul peaks koolisüsteem võimalikult varakult õpetama ettevõtlikkust ja ettevõtlust. Ettevõtlusõpe annab parema ettevalmistuse eluks ning teadmised sel alal on kasulikud nii tulevasele ettevõtjale kui palgatöötajale.
Info kättesaadavaks
Jõgevamaa gümnaasiumi infopäeva korraldanud gümnasistid Silva Lill ja Sigrid Laurikainen on mõlemad veendunud, et lisaks sellistele üle-eestilistele haridusmessidele nagu Teeviit ja Intellektika, on vaja tuua info maksimaalselt lähedale, sest kõigil ei ole võimalik suuri messe külastada. “Minu suurim eesmärk oli tuua noorteni võimalikult erinevad koolid, et kõik leiaksid oma koha,” ütles Sigrid Laurikainen.
Silva Lill lisas, et gümnaasiumi infopäev on kõigi Jõgevamaa õpilaste kodudele palju lähemal. Tänu nende korraldatud transpordile polnud ka kohalesaamine probleem.
Sigridi sõnul ootas ta gümnaasiumiõpilasena, et saab päevaga selgust oma tuleviku osas, kuid seda kahjuks ei juhtunud. Samas sai tüdruk piisavalt infot teda huvitanud Euroopa vabatahtliku teenistusest ning sisekaitseakadeemia päästekolledžist.
“Mina ootasin eelkõige seda, et päev kulgeks viperusteta ning osalejad leiaksid neid huvitavat informatsiooni. Isiklikult tundsin kõige rohkem huvi kõrgema sõjakooli ja sisekaitseakadeemia vastu. Leidsin piisavalt infot ning sain oma plaanidele kinnitust,” oli Silva nii korraldamise kui osalemisega rahul.
Tüdrukud rääkisid, et infopäeva korraldamisel lähtusid nad varasemate aastate tagasisidest ja kaasõpilaste arvamusest. Näiteks just õpilaste huvi tõttu olid sel aastal esmakordselt esindatud kõrgem sõjakool, sisekaitseakadeemia ja Viljandi kultuuriakadeemia.
Ninapidi sees
Lisaks sellele, et organisatsioonid ning kõrg- ja kutsekoolid oli ennast gümnaasiumi kolmel korrusel sisse seadnud, said õppurid osaleda mitmets töötubades, et oma tulevikuplaan praktiliselt läbi proovida. Nii oli näiteks töötubades võimalik arendada oma kuulamisoskust, programmeerida riistvara, tutvuda tervisliku kiirtoiduga, määrata oma veregruppi, õppida tegema meremehesõlme, saadi nippe selle kohta, kuidas olla ettevõtlik ja jõuti koos Rajaleidjaga selgusele, kui palju peab praegu selleks tööd tegema, et tulevikus edukas olla, ning kuidas hoida ennast motiveerituna.
Lisaks jagas töötukassa nõu, millised on praegused trendid tööturul. Tutvuda sai ka Tartu ülikoolist toodud 3D printeriga, mis trükkis mõne tunni jooksul välja täiesti kasutuskõlbliku kollase mobiilihoidja. Viljandi kultuuriakadeemia töötoas said huvilised teada, millega tegeldakse etenduskunstide osakonnas, mida teeb valgustaja, kes on butafoor ning mida kujutab endast multimeedia õppimine.
Jõgevamaa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Taim jäi infopäevaga rahule. “Eriti hea oli, et sai koolis ringi käia ning paljude õppeasutustega tutvuda. Sai küsida seda, mis mind huvitab. Nad jagasid materjale ning tegelesid iga huvilisega personaalselt,” rääkis noormees.
Ta kinnitas, et tuleviku planeerimisel on igati kasulikud ka Rajaleidja testid ning nõuanded karjääri planeerimiseks. Sten avaldas naerdes arvamust, et kõige toredamad olid ikka mereakadeemia esindajad. “Tegin ühe meremehesõlme, see läks küll kähku,” jagas ta muljeid. Steni sõnul on merendus küll põnev, kuid teda huvitab rohkem ajalugu. “Uurisin ajaloo õppimise võimalusi nii Tallinna kui Tartu ülikoolis. Praegu kutsub rohkem Tallinna,” tunnistas noormees.
11. klassi õpilane Märt Puusta käis infopäeval ringi kunsti ja filminduse mõtetega. Meeldiva üllatusena avastas noormees, et lisaks Tartu kõrgemale kunstikoolile saab õppida ka Tartu kunstikoolis. “See on hea alternatiiv, kui kõrgemasse kunstikooli sisse ei saa,” märkis ta. Lisaks kunstile on Märdil mõttes Balti filmi, kunstide, meedia ja kommunikatsiooni instituut, kus võiks filmindust õppida. Kuigi huvipakkuvad valdkonnad on noormeestel teada, käsid mõlemad ka Ida-Virumaa kutseharidusekeskuse puidutöötoas. Kiirelt nokitsedes valmisid puidust relvad. Sten tunnistas, et soovis põnevusest minna Tartu tervishoiukõrgkooli töötuppa oma veregruppi määrama, ent teema oli nii populaarne, et kohad said seal kiiresti täis.
Kunstiakadeemia töötoas sinisele ja punasele lõuendile joonistusi teinud Kadri Mehide sõnul sai ta teada palju põnevat. “Mind huvitab animatsioon, olen joonistanud tegelasi ja mõelnud välja lugusid. Nüüd võiksin tegelased ka liikuma panna,” rääkis ta. Kadri näitas oma joonistatud tegelasi ka kunstiakadeemia esindajatele, kes senise töö heaks kiitsid. Kadri sõnul on eeldused animatsiooni õppima asuda olemas, kindlasti tuleb rohkem vaeva näha tehnilise poolega, kuidas programme kasutada ja filmitegelasi liigutada.
Suur huvi riigikaitse vastu
Varasemate aastate kogemus ning õpilaste soov on kujundanud koolide valikut kõige enam, seda oli märgata tänavusel infopäeval, kus oli võrreldes varasemaga rohkem õppeasutusi. Sigridi ja Silva hinnangul jagub õpilaste huvi kõigile osalenutele. Korraldajad tõdesid, et paljud noored ei tea veel, mida edasi õppima minna, seepärast uuritakse kõikvõimalike koolide taustu ja sealseid võimalusi.
“Tänavu oli märgata suurenenud huvi riigikaitsega seotud õppeasutuste vastu, see võis olla tingitud sellest, et nad osalesid esimest korda meie infopäeval. Üheks põhjuseks on kindlasti meie riigikaitseõpetaja Viktor Nõmm, kes on tekitanud noortes huvi Kaitseliidu ja riigikaitse vastu ning kasvatab õpilastes isamaalisust,” märkis Silva.
“Kõrg- ja kutsekoolide ning organisatsioonide poolest tuleb järgnevatel aastatel kindlasti lisa, kuid sel juhul on järgmistel korraldajatel tööd rohkem, sest juba sel aasta oli ruumipuudust tunda,” rääkis Sigrid. Silva lisas, et kindlasti on edaspidi oodata uusi ja huvitavaid ning hoopis teistsuguseid töötubasid.
Kooli poolt olid tüdrukutele korraldamisel abiks õppejuht Anti Alasi ning projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson. Infopäeva toimumist toetas Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.
Jõgevamaa gümnaasiumi infopäeval osalesid
*Tartu Ülikool, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, TÜ Pärnu kolledž
*TTÜ Eesti mereakadeemia, TTÜ Tartu kolledž
* Eesti Maaülikool
*Tallinna Ülikool, TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
*Eesti Kunstiakadeemia
*Tartu tervishoiu kõrgkool, Tartu kutsehariduskeskus, Luua metsanduskool, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus
*Kõrgem sõjakool, sisekaitseakadeemia
*Tartu kunstikool
*Jõgevamaa Rajaleidja keskus, töötukassa Jõgevamaa osakond
*SA Archimedes noorteagentuur, Bellnor ja Dream Foundation.
MARGE TASUR
