Lõppeval nädalal avaldatud kuised andmed võimaldavad aasta jaekaubanduses ja põllumajanduses kokku võtta. Kui jaekaubandusettevõtete müügimahud kasvasid 2015. aastal kiiresti, siis põllumajandustootjate käekäik olenes suuresti sellest, kas panustati looma- või teraviljakasvatusele. Kaupmehed võivad rõõmustada uudise üle, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tublisti paranenud.
Möödunud nädalal avaldatud statistika põllumajandussaaduste tootmise kohta lubab teha esimesed kokkuvõtted sektori käekäigust 2015. aastal. Kuigi andmed põllumajandussektori neljanda kvartali äritulemuste ja hõive kohta on veel avaldamata, on ka juba eelneva perioodi numbreid kokku lüües selge, et 2015. aastal vähenes nii harus loodud lisandväärtus kui töötajate arv. Perioodil jaanuarist septembrini kahanes sektoris loodud lisandväärtus eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kaks korda, töötajate arv aga kaheksa protsenti. Eesti põllumajandustoodangus on kõige tähtsam saadus piim, mille tootjatele on viimane aasta keerukas olnud. Eestis põllumajandussaaduste kohta hinnainfot koguva TNS Emor andmetel on tootjatele makstav toorpiima hind langenud 25 sendile liitrist, mis on pea veerandi võrra vähem kui 2014. aastal. Venemaa sanktsioonid ja piimakvootide kadumine on tekitanud Euroopa turul piimatoodangu ülekülluse, mis sunnib hindu alandama ja vähemefektiivseid tootjaid lahkuvad turult. 2015. aastal kahanes ka Eesti piimatoodang neli protsenti, samas suudeti tõsta tootmise efektiivsust. Kokkuostuhindade langus puudutab teravalt ka Eesti seakasvatajaid – võrreldes 2014. aastaga maksis sealihakilo 2015. aastal keskmiselt kümme protsenti vähem, võrreldes 2013. aastaga oli hind aga 17 protsendi võrra kukkunud. Sigade kokkuost on aastate võrdluses siiski kasvanud.
Juba mitu järjestikust aastat on olnud edukad teraviljakasvatajatele. Sobivate ilmade tõttu on saagid viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja jõudsid 2015. aastal kõigi aegade absoluutse rekordini ehk 1,5 miljonit tonni. 2015. aastal suurenes ka teraviljade külvipind viis protsenti. Üle poole teraviljasaagist moodustas nisu, mis annab kogu Eesti põllumajandustoodangust enam kui kümnendiku. Hoolimata sellest, et sobiv ilm on soosinud teraviljakasvatust ka paljudes teistes riikides, ei suutnud see asjaolu 2015. aastal hindu kuigivõrd kõigutada. Nisu hind jäi 2015. aastal praktiliselt eelmise aasta tasemele ehk veidi üle 150 euro tonnist, odra kokkuostuhind aga koguni kasvas viis protsenti. Eesti põldudel samuti laialt levinud rapsi hind tõusis 2015. aastal seitsme protsendi võrra.
Kui lõppenud aasta novembris jaekaubanduse müügimahu kasv mõnevõrra aeglustus, siis äsja avaldatud andmete järgi kujunes detsembrist tõeline osturalli – jaekaubanduse mahuindeks (sh automüük) kasvas võrreldes 2014. aasta detsembriga 11protsenti. Aasta kokkuvõttes kasvas jaekaubanduse müügimaht seega kaheksa protsenti, viimati oli kasv niivõrd suur 2012. aastal, kui majandus oli möödunud kriisist kiirelt taastuma hakanud ja majanduskasv ületas viit protsenti. Jaekaubanduse mahtude märkimisväärse suurenemise peamised põhjused 2015. aastal olid keskmise palga kiire kasv, tööhõive tõus, tarbija ostukorvi odavnemine, tulumaksu alandamine ja riiklike toetuste suurenemine. Et 2016. aastal suur osa nendest positiivsetest teguritest kaob või nende mõju väheneb, siis aeglustub oodatavalt ka jaekaubanduse kasv.
Konjunktuuriinstituudi värske tarbijabaromeetri tulemused näitavad, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ja kõrgem indeksi pikaajalisest keskmisest. Vastajate ootused olid paranenud ennekõike oma pere ja riigi üldise majandusolukorra väljavaadete osas. Jaanuaris vastas küsitletutest 27 protsenti, et nende perekonna majanduslik olukord on aasta pärast senisest parem, pooled uskusid, et olukord jääb üldjoontes samasuguseks ning 13 protsenti pidas tõenäoliseks, et nende majandusseis halveneb. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on inimeste kindlustunne siiski madalam. On hakanud halvenema inimeste hinnang tööturu olukorrale, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvu kasvuga.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
