Hiljuti kooskõlastusringile saadetud haldusreformi eelnõu seletuskirja võib nii ülesehituse kui ka sisu osas lugeda juba päris korralikuks ja arusaadavaks dokumendiks. Samas markeerib seletuskiri oluliselt rohkem kui seaduse tekst. Nüüd tuleb tegijaid aidata ja lisada eelnõusse punkte, mida seal jätkuvalt ei ole, kuid mis peavad reformi osaks saama.
Omavalitsuse toimimise praktiliseks ja ka ideoloogiliseks võtmeküsimuseks on kohaliku tasandi õigus ja võimekus ise oma elu korraldada ehk kas on võimalik langetada otsuseid ja kas on vahendid nende elluviimiseks. Eestis on kujunenud justkui kolmetasandiline riigi toimimise mudel: riik, maakond, omavalitsus, kusjuures esimene rahastab nii teist kui ka suures osas kolmandat, pannes seejuures teise tasandi juhtimise ise paika.
Ajapikku on maakondliku tasandi roll vähenenud – maakondliku arengu juhtija ja kolmanda tasandi koostöö vedur on muutunud pigem riigi tasandi vasalliks ning kohaliku tasandi järelevaatajaks. Mingis mõttes on see olnud loomulik areng.
Lauale pandud eelnõu annab hea sisendi diskussiooniks ja on selge, et eelnõu positiivne menetlemine riigikogus on reaalne vaid siis, kui muudatusettepanekutega tõesti ka arvestatakse.
Olemasolevas eelnõus on puudu nii suurenevate omavalitsuste tulevane rahastamismudel kui koostöö seadustamine. Paraku ei anna eelnõu ka ühinenud omavalitsusele ei per capita ega ka per ruutmeeter juurde ühtegi eurot. Üks omavalitsusjuht ütles tabavalt, et ministeeriumist vaadates on see 5000 number tabelis. Altpoolt vaadates on kõik need 5000 aga inimesed, valla ja ka sellesama riigi kodanikud. Teisisõnu: ühinemine vajab lisaks ilusale sõnadevoolule ja paberitele ka rohkem sisu. Vallavanemate eripreemiad ning ühekordsed ühinemistoetused on toredad, kuid arenguperspektiivi kontekstis on need pseudoteemad.
Tuleb liikuda omavalitsuste iseseisvama tulubaasi suunas. Õige loosung, aga kus on konkreetsed ettepanekud, rääkimata ridadest eelnõus? Näiteks omavalitsuste tulumaksuprotsendi taastamine kriisieelsele tasemele? Kohalike teede võrdne rahastamine riigi omadega? Räägitud on ka mõne protsendi käibemaksu või ettevõtete tulumaksu lisamisest otse omavalitsuste eelarvetesse, et neil oleks suurem huvi ettevõtteid toetada. Majutatute arvust tulenev turismimaks? Tasandusfondi suurendamine selliselt, et tema regionaalpoliitiline ja tasandav mõju oleks veelgi tuntavam? Maksuamet on suurepäraselt võimeline maksuerisusi haldama, kuid neid lihtsalt ei tehta, sest valitsuse juhterakonna meelest on igasugused erisused pahad.
On õige, et enam kui 5000 elanikuga omavalitsused tulevad keskmiselt paremini toime. See keskmine tuleb aga suuresti kokku keskuslinnade ja Tallinna lähivaldade näitajatest, kus maksutulu elaniku kohta on kolmandiku võrra suurem kui kokkuklopsitud uutel 5000stel maavaldadel. Lihtne liitmine ei anna muud tulemust, kui et lõpuks saab öelda, et tehtud. Ja mõne aja pärast ka seda, et tahtsime parimat, aga välja kukkus, nagu alati.
Praegusel kujul jäävad reformi kaunid eesmärgid täitmata ning paljud praeguse olukorra hädad ja ohud vaid süvenevad. Tulemuseks on ääremaastumise kiirenemine ja rahva veelgi suurem võõrandumine võimust. Kuidagi ei aita kaasa ka eelnõusse kirjutatud nõue küsida rahvalt arvamust nii ühinemise enda kui ka ühinemislepingu kohta. Puändiks on, et seaduse järgi peab rahva arvamust küsima, kuid mitte sellega arvestama!?
See ei tähenda, nagu ei tasuks eelnõuga edasi liikuda. Ikka liigume, aga palun, kuulame ära ka kõrvalt tulevad arvamused ja ärme viskame prügikasti kõike, mis on aastatega välja kujunenud. Valitsemise ja teenuste korraldamise teeb keerulisemaks asustuse hõredus, seepärast on igal juhul mõistlik jätta teatud teenused tänasele valla tasandile ja tuua osa teenuseid maakonna tasandile. Ühistegemise vajadus ei kao ka suuremate omavalitsuste puhul ega siis, kui koostööd peab tegema üle maakonna piiride.
Töös on üks tõsine ja põhimõtteline asi, mis nõuab veel kõvasti parlamendiliikmete sisulist panustamist. Tõenäoliselt vajab haldusreformi seaduseelnõu enda kõrvale veel paari eelnõu, sest kavandatavat liitmist ei saa kuidagi lahutada omavalitsuste rahastamisest, ülesannetest ja eri tasandite koostööst.
KAJAR LEMBER, SDE aseesimees
