Vaid kehtivate bioohutusnõuete range järgimine aitab vähendada tõenäosust uuteks seakatkupuhanguteks farmides, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna toimunud briifingul, kus võeti kokku 2015. aasta tegevused sigade Aafrika katku tõrjumisel, vahendas maaeluministeeriumi avalike suhete osakond.
“Kuigi seakasvatussektor on olnud mitu aastat kehva turuolukorra pärast keerulises olukorras, muutis juulis farmidesse jõudnud seakatk olukorra veelgi keerulisemaks,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Minister lisas, et seakatkuoht farmidele on suur tänavu suvel. “Milliseks suvi kujuneb, sõltub väga palju seakasvatajate hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel,” lisas Kruuse.
Ministri sõnul on seakasvatajate jaoks kõige suurem probleem Euroopa Komisjoni poolt taudi tõrjumiseks kehtestatud piirangualad, mis tekitavad piirangutsooni kuuluvatel ettevõtjatel probleeme toodangu realiseerimisel. “Oleme Euroopa Komisjoniga jõudnud kokkuleppele, et piirangualasid saab hakata vähendama üks aasta pärast viimast taudipuhangut. Seepärast ongi oluline, et seakasvatajad järgiksid väga täpselt bioohutusmeetmeid,” lisas minister.
Seakatku jõudmine farmidesse on muutnud seakasvatajad tuleviku suhtes skeptiliseks, ütles Eesti Konjunktuuri direktor Marje Josing pressibriifingul. “Seakasvatajad on alustanud karjade vähendamist. Mullu kahanesid need ligi 15 protsendi võrra, tänavu on oodata sama suurt langust,” ütles Josing. Ta lisas, et seakatk on avaldanud sektorile olulist mõju. “Kuid tuleb vaadata ka laiemat pilti, sest probleemid algasid seakasvatajatel juba 2012. aasta märtsis, kui Venemaa keelustas elussigade sisseveo,” ütles Josing. “Traditsioonilised turud on kadunud ja lahendust ei paku ka Euroopa turg, sest igal pool on üle madala hinnaga toodangut. Seda näitab ka meie kaubandusse jõudev importsealiha.”
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal plaanib 12 protsenti seakasvatajatest loobuda seakasvatusest, 16 protsenti plaanib loobuda ajutiselt, 16 protsenti jätkata väiksemas mahus ja 37 protsenti jätkata samas mahus. Seakatku mõju ettevõtjatele (sh söödatööstus) müügikäibe languse ja lisakuludena ulatus uuringu järgi mullu seitsme miljoni euroni ja selleks aastaks prognoositakse selle kasvamist 36 miljoni euroni. “Kõige raskemas olukorras on need piirangutsooni seakasvatajad, kellel pole olnud lihatöötlejatega tugevat koostööd ja kes on varem eksportinud põhiliselt Venemaa turule. Selle turu taastumist aga ei tasu niipea oodata,” lisas Josing.
Riik jätkab tänavu kevadel seakasvatajate koolitamist, kuidas muuta seakasvatused katkukindlamaks. “2015. aasta juhtumite põhjal tehtud teaduslik analüüs annab selleks konkreetseid soovitusi ja on väga oluline, et need jõuaksid võimalikult kiiresti seakasvatajateni,” ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Ta lisas, et praegu käivad ka ettevalmistused, et olla valmis uuteks taudipuhanguteks sel suvel. “Põhiline töö on suunatud ennetustegevustele, et vältida taudi jõudmist seakasvatustesse,” ütles Kevvai.
Maaeluministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu “Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile” leiab
http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-sak-sealihasektor.pdf.
Vooremaa
