Jõgeva maavalitsuses toimunud infohommikul andis tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ülevaate töökeskkonna olukorrast riigis. Kolmandik tööõnnetustest Eestis juhtub vähem kui üheaastase staažiga töötajatega, suurim riskirühm on seejuures 25-34aastased mehed. Naistest paistavad riskikäitumisega silma aga hoopis 55-64aastased töötajad.
Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimus eelmisel aastal Eestis ligi 4700 tööõnnetust, võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on registreeritud tööõnnetuste arv rohkem kui kahekordistunud. “Tollal anti tööinspektsioonile kordades vähem tööõnnetustest teada,” teab Maret Maripuu, kelle sõnul ei kajastu siiski ka praeguses arvepidamises kõik tööga seotud õnnetused.
“Statistikaameti kokkuvõtte kohaselt toimub Eestis tegelikult aastas üle 10 300 tööõnnetuse,” lausus ta. “Vahe tuleb sellest, et endiselt teatatakse tööõnnetustest vähem, kui neid reaalselt juhtub, samuti ei registreerita kõiki tööga seotud õnnetusi tööinspektsioonis tööõnnetustena. Oluline on meelde jätta, et tööinspektsioon loeb praegu tööõnnetuseks vaid neid juhtumeid, kus õnnetusse sattunud inimesega on sõlmitud tööleping. Kui juhtub õnnetus inimesega, kellel on võlaõiguslik leping, näiteks käsundus- või töövõtuleping, siis see praegu meil tööõnnetuseks ei kvalifitseeru. Tegemist on juriidilise kitsaskohaga, mille lahendamisega sotsiaalministeerium hetkel aktiivselt tegeleb.”
Jõgevamaal 2011-2015 446 tööõnnetust
Viimase viie aasta jooksul on tööinspektsioon registreerinud 25 503 tööõnnetust, neist üle 9000 juhtus Tallinnas ja Harjumaal ning ligi 2900 Tartumaal. Jõgevamaal registreeriti sel perioodil 446 tööõnnetust. “Vabariigi lõikes ei ole see number väga suur, aga iga numbri taga tuleb näha ka inimest,” lausus tööinspektsiooni peadirektor. “Iga õnnetuse taga on ju reaalne inimene, kes tööd tehes on viga saanud, iga õnnetus mõjutab samas aga ka õnnetusse sattunu lähedasi.”
Kui arvestada aga tööõnnetuste arvu tuhande töötaja kohta, on Maret Maripuu sõnul suure töötajate arvuga keskuste asemel põhilisteks murekohtadeks hoopis Lääne-Virumaa ja Järvamaa, kus on viie aasta jooksul toimunud keskmiselt vastavalt 16,4 ja 13,8 tööõnnetust tuhande töötaja kohta. Selles arvestuses kuulub Jõgevamaa kohe järgmisse rühma: 6,7 tööõnnetusega tuhande töötaja kohta oleme täiesti võrreldavad Harjumaaga, kus sama näitaja on 6,8.
“Kõige suurema õnnetuste arvuga tegevusalaks Eestis on metalltoodete tootmine,” lausus Maripuu. Sellel tegevusalal juhtus möödunud aastal 519 tööõnnetust, üle kolmesaja juhtumi registreeriti ka kaubanduses (453), ehituses (399), puidutööstuses (369), veonduses (337), riigikaitses (324) ja avalikus halduses (317).
“Kui aga võrrelda õnnetuste arvu töötegijate arvuga, on suurimaks murelapseks hoopis puidutööstus,” ütles tööinspektsiooni peadirektor. Iga tuhande töötaja kohta toimus selles tööstusharus mullu nimelt 24 tööõnnetust. Selle tulemusega edestatakse järgnevaid päris pikalt: haldus- ja abitegevuses on vastav näitaja 15,4 ning toiduainetööstuses 15,2, absoluutarvestuses juhtpositsioonidel olnud metallitööstuses ja kaubanduses aga vastavalt 12,5 ja 5,6. “Puidutööstuses peaksid tööandjad kõik töölõigud selle pilguga üle vaatama, et kas saaks veel midagi teha, et õnnetuste arv väheneks.”
Kõige rohkem õnnetusi puidutööstuses
Jõgevamaal juhtus mullu kõige rohkem tööõnnetusi just puidutööstuses, seejuures on sellel alal toimunud õnnetuste arv olnud viimastel aastatel kasvutendentsis. Kui veel 2012. aastal toimus maakonna puidutööstustes üheksa tööõnnetust, siis möödunud aastal registreeriti neid juba kaheksateist.
Ohtlikkuselt teisel kohal on põllumajandus, kus juhtus kolmteist õnnetust, kolmas on üheteistkümne registreeritud õnnetusjuhtumiga toiduainetööstus. “Kahel viimasel aastal on põllumajanduses toimunud märkimisväärne õnnetuste arvu vähenemine, üle-eestilise näitajaga võrreldes toimub Jõgeva maakonnas tunduvalt vähem tööõnnetusi kaubanduses,” lausus Maret Maripuu.
“Kui kergete tööõnnetuste arv on Jõgevamaal viimastel aastatel vähenenud, siis raskete tööõnnetuste arv on siin suurenenud,” lisas peadirektor. Üheksakümne ühest mullu Jõgevamaal registreeritud tööõnnetusest kuulus raskete hulka kakskümmend kolm, tunamullusega võrreldes kasvas see näitaja 43,8 protsendi võrra. “Raskete tööõnnetuste järelm on kordades keerulisem ning inimene jõuab tööturule tagasi hiljem,” ütles Maripuu.
Kui registreeritud tööõnnetuste arv on Eestis viimase kahekümne aastaga järjekindlalt kasvanud, siis surmaga lõppenud õnnetuste arv on sama aja jooksul mitmekordselt vähenenud. 1995. aastal registreeriti Eestis 61 surmaga lõppenud tööõnnetust, mullu oli neid viisteist. “Kui tööõnnetuse võib jätta registreerimata, siis surma varjata ei saa,” lausus Maret Maripuu, lisades samas, et ka see näitaja peaks tegelikult olema suurem. “Registreeritud on taas vaid need surmajuhtumid, kus inimesel oli sõlmitud tööleping. Tegelikult anti tööinspektsioonile teada kolmekümne viiest surmajuhtumist töökohal, kuid kõik need ei kvalifitseeru tööõnnetuseks. Välja jäävad juhud, kus oli võlaõiguslik leping või oli tegemist terviserikkega.”
Murelapseks üle riigi metallitööstus
Jõgevamaal on viimase viie aasta jooksul toimunud üks surmaga lõppenud tööõnnetus. “Kogu riigis on põhilisteks murelasteks ikkagi metallitoodete tootmine, veondus, ehitus ja mäetööstus, üha rohkem juhtub surmaga lõppevaid tööõnnetusi aga nendes sektorites, kus me eeldame, et midagi sellist ei saa üldse juhtuda,” lausus Maripuu, tuues näiteks eelmisel aastal traagiliselt lõppenud õnnetuse nukuteatri kohanäitajaga. “See tundub ju sellise tööna, kus ei saa mitte midagi juhtuda, aga ka seal on probleemid olemas, kui töökeskkonda ei panustata.”
Tööinspektsiooni statistika kohaselt on kõige suurem võimalus tööõnnetusse sattuda esimest aastat töötavatel noortel meestel. “Meie kõige suurem riskigrupp on noored mehed,” lausus Maret Maripuu. “Samuti peab tööandja teadma, et hästi hoolas tuleb olla töötajatega, kes on tööl esimest aastat, sõltumata vanusest. Kolmandik tööõnnetustest juhtub alla üheaastase tööstaažiga töötajatega. Kui esimene aasta on mööda saadud, võib tööandja juba natuke kergemalt hingata.”
“Järgmise murena kerkivad aga üles n-ö vanad kalad, kes on oma tööd väga kaua teinud,” jätkas Maripuu. “Nad on saavutanud suure professionaalsuse ja muutuvad seeläbi lohakaiks. Kui meeste puhul valmistavad kõige rohkem muret kuni 35aastased töötajad, siis naiste puhul tuleb tähelepanu pöörata keskealistele. Mehed on noorena uljad, naised muutuvad uljaks hiljem. Tööandja peab teadma, kes mingil hetkel riskigrupiks muutub ja kellel tuleb rohkem silm peal hoida.”
Tööinspektsioon teostas eelmisel aastal üle 3800 ettevõtte külastuse. “79 protsendis ettevõtetest on töökeskkonnaga asjad korras,” lausus inspektsiooni peadirektor. “Töösurmad ja õnnetused juhtuvad ülejäänud 21 protsendis ettevõtetes.”
Peamise ennetusmeetmena rakendabki tööinspektsioon järelevalvet. “Üha rohkem tahame aga rõhku panna teavitamisele ja eriti just õige sihtrühma valikule – kuidas jõuda oma teavitustöös just noorte meeste ning esimest aastat töötavate inimesteni. Tööandja võib alati kutsuda ettevõttesse meie konsultandi, kellega saab üheskoos kõik probleemsed asjad läbi arutada.”
Tööõnnetused soo ja vanuse lõikes 2015
vanus mehed naised
18-24 659 241
25-34 937 289
35-44 586 270
45-54 465 352
55-64 350 364
65+ 75 61
Allikas: Tööinspektsioon
MATI ALEV
