Aastavahetusel lõppenud eurotoetuste perioodil investeeris Eesti riik eurotoetusi 3,4 miljardit eurot, mis teeb ligi 2800 eurot inimese kohta, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond.
“See raha on Euroopa Liidu tagastamatu abi Eestile. Kui seda poleks olnud, oleksime pidanud nende investeeringute tegemiseks võtma laenu või tõstma makse,” ütles rahandusminister Sven Sester konverentsil peetud arutelus. “Selle asemel saime näiteks teha korda Eesti lasteaedu, koole, kutsekoole ja ülikoole ning teadusasutusi. Saime sisustada nende hooned uute seadmetega ja investeerida meie inimeste teadmistesse ja oskustesse tööturul.”
Sesteri sõnul on Eestile eraldatud 3,4 miljardit eurot meie ümber palju muutnud. “Sealjuures oleme toetuste rakendamisel olnud väga efektiivsed. Ühe struktuurivahendite toetuse euro maksmisele kulus Eestis lõppenud perioodil kaks senti,” ütles Sester. Struktuuritoetuste maksmisel on lubatud väljamaksmiste kuluks tarvitada kuni neli protsenti toetuste kogumahust. Eesti veamäär eurotoetuste rakendamisel oli 2014. aastal 0,13 protsenti, kui Euroopa Liidus keskmiselt oli see määr 5,7 protsenti, märkis Sester ettekandes.
Euroopa Liidu 2007.–2013. aasta eelarveperioodiks Eestile eraldatud eurotoetusi sai kasutada möödunud aasta lõpuni. Lisaks struktuuritoetustele oli Eestil kasutada üle 0,8 miljardi euro põllumajandus- ja kalandustoetusi.
Konverentsil tegi rahandusministeeriumi kui korraldava asutuse asekantsler Kaie Koskaru-Nelk kokkuvõtte lõppenud perioodil kasutatud eurotoetustest. Samuti esinesid toetuse saajad, Euroopa Sotsiaalfondi toetusel Pärnumaa noorte hakkajate kogukonna toel tööturule aitamisest rääkis Eha Paas, Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusest Eesti kosmosekeskusele Anu Reinart ja Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel uute rongide soetamisest Martin Laur.
Sündmuse lõpetab arutelu, kus rahandusminister Sven Sester, keskkonnaminister Marko Pomerants ja ettevõtlusminister Liisa Oviir võtavad kokku eelmise perioodi eurotoetuste kasutamise oma valdkonnas.
Vooremaa
