Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil üldhaiglate rahastamise teemal jõuti järeldusele, et haiglad, sotsiaalministeerium ja haigekassa peavad jätkama läbirääkimisi, kuidas üldhaiglad, keskhaiglad ja piirkondlikud haiglad saaksid teha paremat koostööd eriarstiabi pakkumisel, teatas riigikogu pressiteenistus.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul vajavad haiglad otsuseid pikemaks perioodiks. “Tervishoiu regionaalset kättesaadavust puudutavaid otsuseid ei saa langetada üksnes haigekassa juhatus. Selliseid otsuseid peaks tegema poliitilisel tasandil koos kõigi osapooltega, kuid täna neid tehtud ei ole,” ütles Kokk.
“Niikaua kui pole kokku lepitud, millised erialad üldhaiglates säilivad ja mida hakkavad pakkuma piirkondlikud haiglad maakonnakeskustes, ei saa haigekassa ühepoolselt vähendada eriarstiabi üldhaiglates,” rõhutas ta.
Istungil osalenud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on haiglatel vaja võrgustuda ehk teha koostööd arstiabi pakkumisel. Tema hinnangul on mõistlik koondada teatud erialad piirkondlikesse haiglatesse ehk pädevuskeskustesse Tallinnas ja Tartus, kuna rahvaarv väheneb ja kulusid tuleb kokku hoida.
Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul väheneb statsionaarse ravi osakaal, aga suureneb päevaravi osakaal ning tema kinnitusel ei halvene arstiabi kättesaadavus inimestele maapiirkondades. Rossi hinnangul on piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla koostöös võimalik anda arstiabi tulemuslikumalt.
Istungil osalenud üldhaiglate esindajad ei nõustunud haigekassa poolt pakutud eriarstiabi regionaalse kättesaadavuse plaaniga, kuid olid avatud läbirääkimisteks piirkondlike haiglatega eriarstiabi pakkumisel üldhaiglates.
Sotsiaalkomisjon arutas üldhaiglate rahastamist seoses 11 üldhaigla juhi pöördumisega, kus nad ei nõustunud haigekassa lepingumahtude pakkumustega, vaid tegid oma ettepanekud kvaliteetse ravi tagamiseks maapiirkondades.
Vooremaa
