Erametsaliit tervitab valitsuse otsust muuta taastuvenergiaga seonduvat seadusandlust, mis annab võimaluse Narva elektrijaamades tulevikus taas küttepuud põletada, teatas erametsaliit.
Kuna Eesti liigub taastuvenergia kasutamisel ennaktempos, saame taastuvenergia statistilise ülejäägi müüa teistele liikmesriikidele. Erametsaliit on veendunud, et küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamades aitab kiiresti parandada tööhõivet meie maapiirkondades ja elavdada majandust.
“Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul,” selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. „Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust läbi töökohtade, maksude ja omanikutulu. Iga miljon tihumeetrit kasutusele võetud puitu loob ligikaudu 2400 töökohta just maal, kus praegu on tööhõivega eriti suured probleemid. Metsanduse arengukava täites on võimalik juurde luua 12000-15000 töökohta.”
Eesti aastane raiemaht on praegu alla 10 miljoni tihumeetri, kuigi metsanduse arengukava näeb aastaseks mahuks ette stabiilselt 12-15 miljonit. “Möödunud aastal erametsades 15-25 protsendi võrra kukkunud raiemahu tagajärjel kadus metsandussektoris 2000-3000 töökohta ja riigil jäi saamata suur hulk makse,” kirjeldas Ants Erik praegust olukorda.
Küttepuu hind on olnud stabiilselt madal juba viimased kolm-neli aastat, alates 2014. aasta keskpaigast on suured probleemid ka paberipuu müügiga, mis veelgi on võimendanud hinnasurvet küttepuule. Passiivsuse põhjus erametsa majandamisel ei ole sugugi ainult puidu madal hind – kütte- ja paberipuidul lihtsalt polegi ostjat. Kuna aga keskmises erametsas on madalakvaliteedilise puidu osakaal üle poole mahust ja metsa majandada ei tasu, siis jätab omanik vajalikud tööd üldse tegemata. Lisaks energiapuidule jääb paraku metsa seisma ka palk ja muu puidusortiment, mis sobiks saetööstusesse saatmiseks ja edasiseks väärindamiseks.
Eesti on alla soovitatava raiemahu metsa majandanud juba viimased 20 aastat. Täna oleme olukorras, et erametsades on küttepuu-ilmelisi puistuid 100 miljoni tihumeetri jagu ja sellest 50 miljonit tihumeetrit vajaks kohe raiumist, kuid tegelikult raiutakse praegu samailmelisi puistuid ainult kaks miljonit tihumeetrit aastas. “Kasutamata puitu on kuhjunud nii palju, et
“järele raiuda” on seda võimatu ja tõenäoliselt kõduneb ära umbes pool küpsenud puistutest,” hindas Ants Erik praegust raiskamise ulatust.
Erametsaliidu juhatuse esimees pole päri kriitikaga, et kuna Narva elektrijaamades põletatakse küttepuitu pooleks põlevkiviga, siis pole tegu justkui õige taastuvenergia lahendusega. “Tänu taastuvale ressursi kasutamisele saame põlevkivi osakaalu vähendada kuni poole võrra ja
allesjäänud põlevkivi tulevikus väärindada ja kasutada tänasest targemal viisil.”
Ants Eriku sõnul pole alust oletada, et puidu põletamine Narva elektrijaamades saab koormaks Eesti maksumaksjale. “Statistikakaubanduse raames korraldatakse rahvusvaheline vähempakkumine. Taastuvenergia tootmise maksavad kinni tarbijad teistest Euroopa Liidu riikidest.”
Põhjust ei näe ta ka kartuseks, et puidu hind kerkib kõrgustesse ja hakatakse põletama tööstusesse sobivat puitu. “Hinnad, mis vähempakkumisel kokku lepitakse, jäävad tõenäoliselt 20-30 euro vahemikku MWh eest ehk kujunevad umbes poole väiksemaks, kui makstakse taastuvenergia tootjatele meie siseturul (53 eurot MWh).”
“Eesmärk on see, et madalakvaliteedilisele puidule tekiks üldse mingi kasutusvõimalus,” ütles Ants Erik. „Kui veel arvestada ka Eesti tegelikku raievõimsust, siis ei ole raiemahtude järsk kasv juba tehniliselt võimalik. Kõigele lisaks saab rahvusvahelisel vähempakkumisel üheks tingimuses tõenäoliselt see, et energiatootmisel kasutatakse vaid sertifitseeritud puitu ehk siis sellist, mis on kasvanud vastutustundlikult ja säästvalt majandatud metsas.”
Taastuvenergia tootmine biomassist, olenemata sellest, kas see toimub era- või riigiettevõttes, toob kasu kõigile Eestis elavatele inimestele. Eriti hästi toimime siis, kui statistilised edusammud taastuvenergia tootmisel suudame pöörata reaalseks kasuks – oma rahva heaolu parandamiseks.
Vooremaa
