Luts väärib ülelugemist

Möödunud neljapäeval, Oskar Lutsu 129. sünniaastapäeval, esitles kirjastus SE&JS Tartus Atlantise konverentsisaalis Oskar Lutsu mõtteid ja tsitaate sisaldavat raamatut “Aeg & õnn. Mõtteid ja unistusi”.


Raamat ilmus möödunud aasta lõpus ning selle koostaja Sirje Endre valis sinna tekste Lutsu 31 teosest. Tervikuna on trükises ära toodud Lutsu näidendid “Kapsapea” ja “Valimised”.

“Minu eesmärk oli panna raamat kokku nii, et tekiks võimalikult avar pilt Oskar Lutsu mõtetest ja unistustest, stiilist ning mahlakast rahvalikust dialoogist,” ütles Sirje Endre.

“Valisin raamatusse tsitaadid, mis kõnetavad tänapäeva inimest, on talle teejuhiks meie segases ja probleemiderohkes ajas. Koostasin selle raamatu just oma kaasmaalastele mõeldes. Võib-olla tegin ma kirjandusklassikule sel moel veidi liiga, aga soovisin anda inimestele Lutsu mõtete kaudu tuge.”

Näidendi “Kapsapea” raamatus äratrükkimist põhjendas koostaja sellega, et see on eestlaste üks armastatumaid näidendeid, mida on nii kutselistes kui ka harrastusteatrites väga palju mängitud. “Valimised” tundus Endrele aga praeguses ajas erakordselt aktuaalne.

“Kui seda lugeda, tekib tunne, et ligemale üheksakümne aasta jooksul pole midagi muutunud,” sõnas Sirje Endre. “Tegin oma kodukandis tegutsevale Järlepa näiteringile ettepaneku, et nad “Valimised” enne 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi lavale tooksid. Nad lubasid asja kaaluda.”

Sirje Endre on teatavasti ka ise poliitikas tegev olnud ning on seda teataval määral praegugi: ta juhib Juuru vallavolikogu. Tema põhitöö on siiski kirjastuse SE&JS juhtimine. 2011. aastal ilmus sellelt kirjastuselt Anton Hansen Tammsaare mõtteid ja tsitaate koondav raamat “Naine & mees. Inimene & tahtmine”. Trükise koostaja Laine Randjärv käis välja ka Lutsu tsitaatide raamatu tegemise idee, selle teostamiseks tal aga paraku aega ei jätkunud.

Ent nagu rahvasuu ja kirjasõna ütlevad, tõuseb mõnikord kasu ka kurbadest sündmustest. Sirje Endrel tuli möödunud aasta suvel ja sügisel päris pikalt tervisehädaga võidelda ning see andis talle aega pikemalt Lutsu loomingusse süveneda. Ühtekokku luges ta läbi 31 lühemat ja pikemat teost. Et mitte n-ö teelt eksida, hoidis Endre lugedes käepärast ka kirjandusloolase Aivar Kulli sulest 2007. aastal ilmunud Lutsu-monograafia “Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest”.

Kirjutas tulevikku

“Lutsu teoseid pika aja jooksul järjest lugenuna süvenes minus mulje, et sageli vanaaegseks kirjanikuks peetu on tegelikult väga moodne, kes võib-olla enese teadmata

kirjutas oma jutud, romaanid, mälestused ja näidendid tulevikku,” ütles Sirje Endre. “Inimese varjatumat loomust peenelt tajuva kirjamehena on Lutsul õnnestunud võimatu – tema puhul aeg justkui ei loe, sest korduvad ju ka täna Lutsu juttudest tuttavad sündmused ning olukorrad. Jah, tõsi, uuemal kujul: vanast on saanud uus.”

Lutsu lugemise “maraton” aitas Endrel jõuda senisest tunduvalt lähemale Lutsu kui autori olemuse mõistmisele. Ehkki teataval määral mõistatuseks jäi klassik talle endiselt.

“Olen küll kogenud toimetaja, aga Lutsu lugedes ei suutnud ma kuidagi lahti muukida saladust, kuidas Luts oma lauseid nii üles ehitada suutis, et seal on korraga sees tragöödia, draama ja komöödia. Usun, et meil kõigil seisab Lutsu tõeline avastamine veel ees,” kinnitas Sirje Endre.

Tema sõnul on kirjastus SE&JS väga tänulik Oskar Lutsu Rootsis elavale pojapojale Anders Lutsule, kes andis vanaisa loomingu autoriõiguste omanikuna loa tema tekste kasutada. Just Tartus soovis Sirje Endre raamatut esitleda aga sellepärast, et Tartu on tema silmis ikka olnud Eesti vaimne keskpunkt ning Luts Tartule kuuluv kirjanik.

Raamatuesitlusel oli kohal ka Lutsu-monograafia autor Aivar Kull.

“Raamat on minu meelest hästi õnnestunud: lühikeste sententside kõrval on ära toodud pikemaid katkendeid või suisa stseene teostest,” sõnas Kull. “Lutsul on kombeks stiile segada, panna kokku eri kirjutamislaade. Kriitikutele see ei meeldinud, ent ma ei tea ühtegi lugejat, keda see häirinud oleks. Ning ajapikku on ka kriitikud hakanud Lutsu väärtust tunnistama.”

Taasavastamise raamat

Oskar Lutsu majamuuseumi järelevaataja Liivi Rosenvald tõdes, et tema jaoks on “Aeg & õnn” tore Lutsu taasavastamise raamat, mis tuletab meelde nii mõnedki ununenud momendid tema teostest. Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu direktor Asko Tamme avaldas aga lootust, et äsja ilmunu ei jää viimaseks Lutsu tsitaatide raamatuks.

“Kui tulevad uued ajad, tulevad kindlasti ka uued tsitaatide valikud,” ütles Asko Tamme.

Jõgevamaal Kääpal elav Linda Olmaru, kes olnud kaastegev kirjastuse SE&JS kahe Anna Haava teemalise raamatu, vaimulikku luulet sisaldava kogu “Veelgi hinges nagu laulu” (2009) ja kirjaderaamatu “Rändaja Anna” (2014), koostamisel, tunnistas, et temagi on pidanud Lutsu kunagi pigem kergema žanri autoriks, ent juba Aivar Kulli monograafia aitas tal mõista Lutsu tegelikku sügavust.

“”Aeg & õnn” aitab astuda järgmise sammu Lutsu varjatud väärtuste mõistmise teel,” ütles Linda Olmaru. “Luts maalib lummavaid hingemaastikke. Olen Sirje Endrega ühel nõul, et tema avastamine seisab meil alles ees.”

SE&JS jätkab eesti kirjandusklassika taastoomist rahva ette. Lähiajal on kirjastusel plaanis koostöös Vilde muuseumiga välja anda Eduard Vilde nalja- ja satiirijuttude kogumik “Vembumees Vilde”.

Oskar Lutsu sünniaastapäeva tähistati möödunud neljapäeval aga mujalgi kui Atlantise konverentsisaalis. Kirjaniku majamuuseumis sai näiteks kuulata ettekannet Lutsu lapsepõlvemälestustest, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis avati aga traditsiooniline tulmenäitus.

“Oskar Luts. Aeg & õnn. Mõtteid ja unistusi”

* Sisaldab mõtteid, tsitaate ja pikemaid tekstilõike Oskar Lutsu 31 teosest.

* Tervikuna on raamatus ära toodud näidendid “Kapsapea” ja “Valimised”

* Raamatu on koostanud Sirje Endre ja kujundanud Rein Seppius

* Raamatus ära trükitud fotod on pärit Oskar Lutsu majamuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Filmiarhiivi kogudest

* Raamatu andis välja kirjastus SE&JS 2015. aasta lõpus

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus