Euroopa Liidu toetuste abiga on Eestis ellu viidud palju kasulikke ja edukaid projekte ning üldiselt inimesed eurotoetustest ja nende kasutamisest teavad. Siiski jääb vajaka üksikasjalikumatest teadmistest.
Rahandusministeeriumi tellitud ja turu-uuringute firma Saar Poll tänavu augustis-septembris 976 Eesti täiskasvanud elaniku seas läbi viidud avaliku arvamuse uuringust nähtub, et eurotoetustest on teadlik 90 protsenti Eesti elanikkonnast. Kuigi võrreldes eelmise aastaga on teadlikkus eurotoetustest eestlaste seas 4 protsendi võrra langenud, võib sellegipoolest väita, et Eesti elanikud on toetustega väga hästi kursis. Eriti hästi orienteeruvad selles valdkonnas Lääne-Eesti piirkonna elanikud (teadlikke 99 protsenti vastanutest) ja Lõuna-Eesti regiooni elanikud (teadlikke 96 protsenti vastanutest). Vähem teadlikud on Põhja-Eesti regiooni elanikud (85 protsenti vastanutest).
Eurotoetust saanud objektidest märgatakse konkurentsitult kõige enam transporditaristut ehk maanteid, raudteid ja sadamaid. Teisena on meie inimesed pannud tähele eurotoetuste suunamist keskkonnahoidu, ettevõtlusse, innovatsiooni ning integratsiooni. Eelmise aastaga võrreldes on märgatavalt kasvanud selliste elanike osakaal, kes arvavad, et sport, turism, tööhõive ja IT-valdkond ei saa eurotoetusi. Järelikult tuleks just selle valdkonnaga seonduvat inimestele rohkem tutvustada.
Eurotoetustest teadlikest inimestest oskab neid jagavaid asutusi nimetada väga väike osa (35 protsenti vastanuist ei osanud öelda). Kõige paremini teatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit ehk PRIAt (27 protsenti) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ehk EASi (24 protsenti).
Uuringu tulemused tõestavad, et eurotoetuste jagamise süsteem on jäänud eestlastele arusaamatuks. Napilt tuntakse ka Euroopa Liidu toetusfonde – koguni 67 protsenti küsitletutest ei osanud neid nimetada. Kõige enam teatakse Euroopa Sotsiaalfondi, mida oskas nimetada 13 protsenti vastanutest, ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, mida nimetas 11 protsenti vastanutest.
Kokkuvõtlikult selgub uuringust, et Eesti inimesed teavad eurotoetustest ja nende kasutamisest üldiselt, kuid vajaka jääb teadmine eurotoetustest spetsiifiliselt. Ühe aspektina võib just sellest tuleneda ka mõnede kaasmaalaste rahulolematus eurotoetuste kasutamise suhtes, sest see võib tuleneda teadmatusest nende jagunemise üldistest põhimõtetest. Nimelt on iga fondi vahendite kasutamine reguleeritud ning neid ei saa suvaliselt kasutada.
Teame ja ootame eurotoetusi, kuid nende tausta mõistame vähe. See teadmine võib paljuski põhineda ettevõtlikkuse puudumisel: arvatakse, et keegi teine kuskil tegeleb ja suunab eurotoetusi. Nii see aga pole ja eurotoetusi saavad kasutada meie endi inimesed. Uuringutulemuste täispikka versiooni saab lugeda alljärgnevalt lingilt: http://www.struktuurifondid.ee/avaliku-arvamuse-uuring/
ANU KIKAS, rahandusministeeriumi välisvahendite osakond
